Draakon röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib talumehe tütre. Nõid röövib talumehe noore naise. (s.o. keegi, kes on paha, teeb midagi halba kellegile, kes on hea, röövides talle kalli inimese) Muinasjutus on 31 funktsiooni (ühe osalise poolt läbiviidav tegevus, mille tähendus mõjutab muinasjutu tegevust tervikuna); nt ,,võitlus kurja vastu", ,,kangelase päästmine"; ,,raske ülesande täitmine". 7 rolli e. 7 aktanti: Kangelane, kangelase vastaline, ohver (ja tema isa), vale kangelane, võluvahendi kinkija, abistaja, kangelase teelesaatja. Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris. Kangelane kolmas poeg Vastaline vanemad vennad; nõid Ohver kuningatütar (+ isa) Vale kangelane valelik prints Võluvahendi kinkija haldjas Abistaja võõramaa tark
19. Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo analüüsimiseks valitakse subjektiks peategelane, kuid aktantmudeli saab koostada iga tegelase kohta. Objekt võib olla ese, tegelane või abstraktne nähtus, mida subjekt ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis
19.Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo analüüsimiseks valitakse subjektiks peategelane, kuid aktantmudeli saab koostada iga tegelase kohta. Objekt võib olla ese, tegelane või abstraktne nähtus, mida subjekt ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis
Sellest tekivad konfliktid, mis näidendit edasi viivad ning annab tegelastele võimaluse oma vaateid selgitada. Tegelaskonna analüüs aitab mõista üksiku tegelase olemust kui ka lavastuses kujutavat maailma. Levinumad tegelaskonna analüüsi võimalused: Sugupuu tulemuslik siis, kui näidendis on palju tegelasi, kelle suhted on keerukad. Aktantanalüüs rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud (peres tavaliselt kolm aktanti isa, ema, laps). Aktandi täitjaks on tavaliselt tegelane, samas ühte rolli võivad täita mitu tegelast või abstraktne jõud (saatus). Tuleb eristada subjekti (tavaliselt tegelane) ja objekti ( võib olla ese, tegelane või abstraktne nähtus, mida subjekt ihaldab), liitlaseid (aitavad subjekti objekti omandamises/võitmises), vastased (takistavad subjekti). Tähtsal kohal on ka saatja (saadab subjekti objekti järele) ja saaja
Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist (7 tegevusringi e tegelastüüpi). ‘Aktandid’. Käsitleb jutustuse aktandilist struktuuri. Jutustuses 2 struktuuritasandit: aktant kuulub jutustuse süvastruktuuri. Aktor on kangelane, kes esineb pindstruktuuril aga manifesteerib süvastruktuuri. Üks aktant (antagonist kahjur oponent) võib tekstis olla antud eri tegelaste kaudu – ja vastupidi: ühes tegelases, aktoris võib manifesteeruda mitu aktanti. Aktant võrreldav Proppi tegevusringiga. 3 binaarset opositsiooni, mis iseloomustavad aktanti (“Struktuurne semantika” 1968): 1. Subjekt/objekt suhe on objektile suunatud (A tahab B-d). 2. Saatja/vastuvõtja suhe on kommunikatiivne. 3. Abistaja/oponent - siin on tegemist tegevusele suunatud pragmaatilise suhtega. SAATJA OBJEKT VASTUVÕTJA
annaabi.ee 
