Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa
suurem osa närvirakkudest) Eristatakse gogli esimest(pikaaksonilised neurionid, motoorsed närvirakud) ja teist tüüpi: lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud) Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal perikaarüoniss. Piki dendriite käib intensiivne kahesuunaline ainete transport. Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle membraan on aksolemm, tsütoplasma on aksoplasma, algab perikaarüonist aksonikoonusega, kus puudub nissli substants. Aksonaalne transpotrt . aelganle anterograadne vool, 1.3mm ööpäevas, kannab organelle, ensüüme, toitaineid. Kiire anterograadne vool, 100mm ööpäevas, selle ülesanne on viia lõppharudesse valgud, ensüümid,lipiidid. Retrograadne vool. Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust. Preparaadis
Müeliniseeritud akson on ümbritsetud müeliinkihiga, mida aeg-ajalt katkestavad Ranvier soonised. Sünaps on neuronite ja neuroni ning efektori kokkupuute ja kommunikatsiooni paik, sisaldab põiekesi kolme või enama erineva virgatsainega, millel on erinev mõju postsünaptilisele rakule. Aeglane aksonaalne transport (1-5 mm päevas) toimub ainult raku kehast aksoni suunas ning varustab aksoneid uute aksoplasma elementidega. Kiire aksonaalne transport (200-400 mm päevas) toimub valkude najal piki mikrotuubuleid mõlemas suunas, liigutades organelle ja materjale aksonitupe, sünaptiliste terminaalide ja põiekeste moodustamiseks, jäätmete lammutamiseks või raku kasvu mõjutamiseks. Neuroni tüübid: · multipolaarne rohkete dendriitide ja ühe aksoniga, tüüpiline pea- ja seljaaju projektsioonineuron
müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude. Perifeerses NS katab müeliniseeritud aksonit sisemine müleiintupp ja välimine lemmotsüütides Schwanni tupp. KNS moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia (pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks. Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet. Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu. Lühikesed ja harulised, algavad laia tüvena rakukehast ja põõsakujuliselt hargnevad. Dendriidide tsütoloogiline struktuur on sarnane akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada.
annaabi.ee 
