Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid. 2. Joonestatakse esmalt teljestiku kujutis, kasutades konstruktsioone, mis antakse aksonomeetria teoorias. 3.konstrueeritakse objekti enda kujutis teljestiku kujutise baasil, kasutades punktide märkimiseks koordinaatlõikude murdjooni.
Sele 20. Projekteerivad tasapinnad: a – põhiekraani risttasapinna (a) pealtvaade projekteerub jooneks p; b – esiekraani risttasapinna (α) eestvaade projekteerub jooneks e; c – külgekraani risttasapinna (a) vasakultvaade projekteerub jooneks k 6. Aksonomeetria Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatak- se objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks kujutisteks. Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes. Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem. Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(xA;yA;zA). Kuju-
misviisi,milleskujutiskonstrueeritakse objekti punktideristkoordinaatide jdirgiteljestikukuju- suurendustegur k==!= 1,22. Joonisel 6.1,b 0,82 tisebaasil.Sel viisilvalmistatud kujutisinimeta- on ndidatudristisomeetriateljestikukujutise takseaksonomeetrilisteks kuiutisteks. konstruktsioon. Aksonomeetrilise kujutisetuletamiseks on vaja - sidudakujutatavobjektristteljestikuga; - joonestadateljestikukujutisja tdpsustada moondetegurid telgedel: - tuletadaobjektikujutis,kasutadespunktide mdrkimiseks koordinaatl6ikude murdjooni. Aksonomeetriap6hiliseks probleemikson seega 6igete ja sobivate projektsioonide tuletamine teljestikust kui omaette kujutamisobjektist. P6hiliselt kasutatakse aksonomeerias paraIleelprojekteerimist.
aru saadagi, veel vähem õigesti joonestada, eriti kui on tegemist kolmemõõtmelise joonisega. Ülesanne 2 Tihend 46 Kihtide kasutamine kolmemõõtmeliste objektide puhul – iga kiht kujutab endast nagu omaette karpi, mis kokkupandult moodustavadki objekti, vt. järgmine joonis. Sama laud, aksonomeetrilise kujutisena Ülesanne 2 Tihend 47 Igal kihil on järgmised omadused: 1) Kasutatavus – mis tähendab seda, et ikoonis kuvatakse just selle kihi nimi ja omadused, millega saab nüüd töötada. Juurde joonestatavad objektid paigutatakse kasutatavasse kihti (füüsikast tuntud mõisteid rakendades, võiks seda kihti ka nimetada
Kasutatav vaid siis, kui põhi- muutuja SELECTIONAREA on sisse lülitatud. (100 – heleroheline). WINDOWARECOLOR < 150 > Määrab W-aknaga objektivalikul akna pinna värvuse. Lubatud piirid: 1 ... 255. Kasutatav vaid siis, kui põhimuutuja SELECTIONAREA on sisse lülitatud. (150 – helesinine) ÜLESANNE I Pinnatükk 204 Valikuruudukese toimel “eelaktiveerunud” vaheseina osa maja aksonomeetrilise kujutise „traatmudelil”. 2) “Akna” kasutamine – antakse ette ristküliku-kujulise akna diagonaali otspunktid. Valiku toime moodus sõltub sellest, millise aknaga on tegemist. On kasutusel nii “piiravad” kui ka “lõikavad” aknad. Aknaga valikuks vastata objektivaliku küsimusele vastava võtmetähega: W ↵ (lihtne aken, servjoon pidevjoonega, valituks osutuvad vaid täielikult aknasse
annaabi.ee 
