kinetohoorid (kromosoomid) Tsütosooli düneiinid Tsütosooli vesiikulid, (-) kinetohoorid (kromosoomid) Aksonema düneiinid Mikrotorukesed viburites ja (-) ripsmetes 146. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneem on membraani väljakasv mis sisaldab mikrotorukestest koosnevat struktuuri. See koosneb 9 välimisest mikrotorukestepaarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest, kusjuures iga paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Seondub rakuga basaalkehakese abil. Liikumises osaleb düneiin, mille vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese - otsa poole
vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. 8.)Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Viburid põhjustavad rakkude liikumist, ripsmed materjali liikumist piki rakku. Struktuur on sarnane alates üherakulistest eukarüootidest kuni inimeseni. Membraani väljakasvud mis sisaldavad mikrotorukestest koosneva struktuuri aksoneemi. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest (19-28 lk. 819). Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest
jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk- järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH
Et toimuks düeniini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud, mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. Ilmselt sama pikk samm umbes. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneemid on mikrotorukestest koosnevad struktuurid, mis moodustavad membraani väljakasve. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Inimese organismis nt hingamisteede epiteelirakkude ripsmed. Liikumises osaleb düeniin ja tema vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese aluse, - otsa poole
Et toimuks düeniini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud, mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. Ilmselt sama pikk samm umbes. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneemid on mikrotorukestest koosnevad struktuurid, mis moodustavad membraani väljakasve. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Inimese organismis nt hingamisteede epiteelirakkude ripsmed. Liikumises osaleb düeniin ja tema vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese aluse, - otsa poole
spermatiiidid muunduvad väänilistes seemnetorukesetes liikumisvõimelisteks sabaga varustatud piklikeks spermideks e spermatosoidideks => spermiogenees. Valmistab spermi ette munaga kohtumiseks. Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt.
annaabi.ee 
