Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270°. Sele 9. Pöördsilindrid [4.] 2.1.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest pole suruõhumootoritel pöördenurgad piiratud; pöörlemis- sagedust, pöördemomenti ja pöörlemissuunda saab sujuvalt ning lihtsalt reguleerida; mõõtmed on väikesed; nad pole ülekoormuse ja keskkonna tingimuste suhtes tundlikud; neid on lihtne hooldada. Konstruktsiooni järgi jagatkse suruõhumootorid: a) Kolbmootorid (radiaal- ja aksiaalkolbmootorid)- suruõhuga pannakse tööle kolvid, mille liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. b) Tiivikmootorid- tööpõhimõttelt sarnanevad tiivikkompressorile. c) Hammasratasmootorid- pöördemoment tekitatakse suruõhu suunamisega vastu hammasratta hambaid, teine hammasratas on kinnitatud mootori teljele. d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE
on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast . Seda mootorit kasutatakse nt ekskavaatori noole pöörlemismehhanismi
töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast . Seda mootorit kasutatakse nt ekskavaatori noole pöörlemismehhanismi
pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1. konstruktsiooni järgi a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1
annaabi.ee 
