Järgitakse religiooni seadustele ettenähtut, olgu see siis väsitav palverännak või pühadel kirikusse astumine usk on usk. Tänapäeva maailmas on see oluliselt kaotanud tähtsust, eriti meie Euroopas. Inimesed ei usu enam piisavalt ebamaisetesse jõududesse, vaid sellesse, mis on reaalsus. Ka mina olen selle poolt, kuid enamik ateistidest ei suuda leppida teisest religioonist pärit inimeste soovidega. Erimeelsused aga religioonide vahel viivad konfliktideni. Näiteks Euroopas ei aksepteerita väga inimesi, kes on islami usku, nende riigis aga oleme meie veidrad. Tihtipeale võivad konfliktid religioonide vahel välja viia sõdadeni. Noorte inimeste seas on vägagi levinud oma huvide üleliia väärtustamine. Ma ei ütle, et inimene ei tohiks pidada tähtsaks ala, millega ta tegeleb, kuid samas ei tohiks jätta unarusse oma pere ja sugulasi. On olukordi, kus näiteks sportlastel on janu uue võidu järgi on suurem kui ema 50
Olin sellest muidugi lugenud ja teadsin, et ilma selleta on väga keeruline üldse miskit siin ette võtta (pangakonto, töökoht, kuukaart, postiaadress, telefoninumber etc.), aga halvaks üllatuseks oli see, et selle tegemiseks ja kättesaamiseks kulus lausa 3 kuud.“(T3, 2014) Üllatav oli ka see, et minnes pangakontot avama ning oma ID-kaarti ulatades sain vastu üllatunud ja segaduses pilgud. Sellist asja siin ei kasutada ning isikut tõendava dokumendina ei aksepteerita. Niisiis saadeti koju passi järele.“ Näide P2:“ Räägiks siis Taani ühistranspordist. Läksime ükskord tüdrukuga hääletades Kopenhaagenisse, aga kuna meid peale võtnud auto päris kesklinna ei läinud, panid nad meid maha kuskil äärelinna piiri ääres. Sealt oli rongiga linna u. 2 peatust. Probleem seisneb selles, et Taanis ei saa ühistranspordist seest piletit osta ning kui me siis tahtsime piletiautomaadist pileteid osta, tuli välja, et see masin võtab vastu ainult münte
· Häälestu pos! · Mõlemad võidavad, ehk saavad seda, mida väärtustavad · Neg- ma ei anna sulle, mida soovid, sest sina ei andnud mulle, mida mina soovisin Takistused mõjutamisele: · Ei eeldata, et teine inimene võib olla võimalik liitlane · Ei selgitata enese eesmärke ja eelistusi · Ei õpita tundma liitlase maailma, eesmärke, tegevusi, vajadusi ja survestajaid · Ei määratleta liitase väärtusi · Ollakse teadlik neist väärtustest, kuid ei aksepteerita neid · Ei hinnata oma võimalusi liitlase soovide suhtes · Ei määratleta suhet oma võimaliku liitlasega · Ei teata, kuidas tehinguid teha 1.Tunded, nende tundmine. Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded, nende väljendamise mõju suhetele Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni. 2
korral. Konstitutiivne teooria riik tekib siis, kui teised riigid seda tunnustavad. de iure tunnustamine lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. de facto tunnustamine- ajutine tunnustamine, mis ei pea viima de iure tunnustamiseni. Tehakse vahet riigi ja valitsuse tunnustamisel. Tavaolukorras neil vahet ei tehta. See muutub oluliseks siis, kui riigis haarab võimu mingi teine grupp isikuid. Erineva tunnustamise korral saab kolmas riik jätkata riigi tunnustamist, kuid ei aksepteerita valitsust ning ei seata sisse diplomaatilisi suhteid. Alates Jean Bodinist arenes Euroopas absoluutse suveräänsuse teooria (nt ka Hegel). Selle järgi on kõige aluseks riik ja valitsus. Kellelgi teisel ei olnud asja öelda, mis selle riigi piirides toimus. Kuid kudas riiki suhtuda, kui riik on ebaõiglaselt koos hoitud või rõhub oma rahvast? Sellist ebaõiglust võib olla kahesugust ebaõiglus rahva suhtes ning ka siis, kui riik ei võta arvesse rahvaste õigusi
annaabi.ee 
