varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima. Akroteerid( katuse kaunistused). Väga olulisel kohal oli ka põhiplaan(missugune see tempel oli) Keskne ruum- naos e cella Eeskoda- pronaos Tagumine ruum- poistodomos VT VIHIK 23.09.14 Skulptuur II õitseajajärgul: Seda perioodi iseloomustas: Poolitilise killustatuse süvenemine Elu muutus ebakindlamaks Omavahelised tülid, Vanad, lihtsad vaated hääbusid
455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi
Peterburi ampiiri , sest on ju see linn laevastiku keskus. Samas on portikus kui keskne triumfaalne teema ohtra dekoori ja keeruliste võtetega nii küllastatud, et Rossi või Quarenghi kategooriates mõtelduna jätkuks seal arhitektuuri mitme maja jaoks. Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid. Laevastiku heroilisust jutustavad räästa all paiknevad Eesti skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad vene marinistide ja batalistide maalidest, admiralide kipsportreed, malmlühtrid, trümoopeeglid ja punane samet. Lae- ja seinavalgustid toodi Moskvast, mille analoogid paigaldati Moskva metroos rajatavatesse uutesse jaamadesse
viilud, mille väli (tümpanon) oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Viiluvälja ümbritseb geisonisarnane simss. Sima - liist viiluvälja simsil, mis ei lase vihmaveel üle viilukülgede voolata. Mõnikord on sima ka templi pikikülgedel. Veesülitid - sima sees lõvipeadega kaunistatud augud, mille kaudu vihmavesi ära voolab. Akroteerid - viilu tippu ja nurki kaunistavad. Sisearhitektuur: enamasti puust lame lagi, mida liigendab sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Suuremates templites kaks rida sambaid siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Aknaid ei olnud, valgus pääses sisse läbi ukse. Konstruktiivsete osade äärmiselt selge, loogiline ja otstarbekohane käsitlus.
Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast kroonivast eenduvast karniisist (geison) ja lamedast viilkatusest, mille kitsamates otstes moodustus viiluvälja e. tümpanoni piirav kolmnurk. Viiluvälja ümbritses simss, selle ülemisel äärel olev liist siima takistas vihmavee voolamist viilukülgedele. Viilu tipus ja nurkades paiknesid akroteerid. Suurematel templitel jaotas kaks sambarida siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Lame lagi oli puust, seda kaunistasid süvendatud pinnad - kassetid. Aknaid ei olnud, siseruum sai valgust läbi ukse- või katuseava. Sammaste ja talastiku elementide erinevuse järgi jagatakse kreeka arhitektuur kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks.
annaabi.ee 
