– Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll. testosteroon - toodetud Leydigi rakkude poolt. Aitab kaasa spermatotsüütide meiootilisele küpsemisele, reguleerib Sertoli rakkude funktsionaalsust. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile.
geneetilise materjali siidramine järglastesse; munaraku aktiveerimine järgnevaks arenguks.Viljastamise etapid: sperma liikumine munarakkuni (spermi kapatatsioon); spermi tungimine läbi mnaraku kestade (akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine). Spermi tee munarakkuni: kapatitatsioon (spermi diferentseerumise viimane etapp, toimub munajuhas. Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte
muutumise sperm muutub viljastamisvõimeliseks. Seejärel hakkab sperm mööda temperatuurigradienti liikuma ja kemotaksisena mõjutab liikumist progesteroon. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Cumulus'e rakud ümbritsevad munarakku esmalt tuleb neist läbi pääseda. Seejärel tungib sperm läbi zona pellucida, kasutades selleks akrosomaalreaktsiooni. Peale akrosomaalreaktsiooni seostub sperm akvaatortasapinnaga munarakuga (siseneb lapiti) ja nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk). Polüspermia vältimine ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast). 4. Lõigustumine Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
) Imetajate spermid saavad funktsionaalselt küpseks ehk viljastumisvõimeliseks alles peale munandimanuse läbimist, kus nad läbivad epididümaalse küpsemise. 17. Kapatsitatsioon Toimub emase suguteedes. Seal leiduva albumiini poolt eemaldatakse spermide rakumembraanist kolestorool ning glütserofosfolipiidid muudab membraani viskoossemaks ja paigutab spetsifiilised valgud spermi pea esiossa, mis vajalikud zona pellucidale kinnitumiseks ja akrosomaalreaktsiooni käivitamiseks 5 Ca2+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu (tõuseb nt cAMP tase), rakusisene pH muutub ja plasmamembraan hüperpolariseerub (aktiveeritakse Ca2+ kanalid) Lisaks fosforüülitakse (nt proteiinikinaas A ja proteiinikinaas C vahendusel) mitmeid kapatsitatsiooniks ja viljastumiseks olulisi märklaudvalke. 18. Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll?
moodustub diploidne rakk – sügoot. Sperm on 48h tundi viljastumisvõimeline. Koeral läheb sperma tuppe, hobustel emakakaela. Emaka ja hiljem munajuha kontraktsioonidega kantakse edasi. Sperm peab emakakaela läbima, emaka läbima, jõudma munajuhasse ja seal munaraku üles leidma. Selle käigus väga paljud surevad. Enne peavad spermid kapatseeruma. Toimub kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine. 1. sperm seondub zona pellucidale (retseptor zp-l) 2.seondumine vallandab akrosomaalreaktsiooni 3. zona pellucidast läbi tungimine 4. membraanide fusioon – zona-bokk ehk kortikaalgraanulite vabanemine 5. spermi tuum siseneb munarakku - isaspronukleuse moodustumine – isas- ja emaspronukleuste ühinemine. Jätkub II meioos. 7. Kollakeha säilimist ja taandarenemist mõjutavad tegurid erinevatel loomaliikidel. Embrüo äratundmine emasorganismi poolt. Looma tiinestudes püsib kollakeha poegimiseni. Mittetiinestumise korral hääbub kollakeha järgmiseks innaajaks
ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni. Seostumist kontrollib ZP3 (hiires) ja seda äratundvad valgud. Sperm seostub ja siseneb külg ees Akrosomaalreaktsioonil lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid. Nende abil lüüsib sperm zonasse augu ja membraanid saavad sulanduda. Spermi ja munaraku membraanide ühinemisel liiguvad munarakku spermi pronukleus, tsentriool ja vibur. Polüspermia vältimine - aeglane blokk. Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub
annaabi.ee 
