Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil,
avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled. Akordioni kasutusvõiamlused ulatuvad tänapäeval rahvamuusikast jazz,ini. Eesti tuntumad akordionistid on Tiit Kallust, Henn Rebane. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Accordion_button_ mechanism.svg http://www.youtube.com/watch? v=GI2a7_XfKaI http://www.youtube.com/watch? v=bnyeAlpWV70&feature=related
Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest.
kuldajaks". Eestis muutus akordion rahvalikuks pilliks 1920-ndatel aastatel, kui meremeeste vahendusel jõudsid Eestisse esimesed pillid Soomest Rootsist Saksamaalt ja sai eriti populaarseks enne II maailmasõda. Eestis nagu ka teistes Baltimaades mängitakse enamasti klahvidega akordionit. Eestis klassikalisi akordione ei valmistata (samas pillimeistrid valmistasid lõõtspille). Parema puudumisel mängiti Saksamaal toodetud vanade Weltmeistritega. Esimesed akordionistid õppisid pilli mängima iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid Peale Teist maailmasõda avati akordioniõpetus muusikaõppeasutustes, (laste-)muusikakoolides. Kõrghariduse tasemel hakati Eestis akordionit õpetama 2002. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ja Tartu Ülikoolis alates 2005. aastast kui lisati koolimuusika õppekavale instrumendiõpetuse suunamoodul. Alates
Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid. Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama hakkasid. Seda tüüpi pillid võimaldasid mängida ka minooris ja rahvas nimetas neid pilli nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste tõttu liblikapillideks. Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot
Loosimine toimus laadalehe numbrite järgi. Välja loositi kohvimasin, seinakell, loteriipiletid, päikeseprillid, õlu, kilekott ja siirup Pärnu Õllelt. (Junnumaa kuukiri 1996) Kümnes Mihkli laat toimus 18.juulil 1998. aastal. Sel aastal ühtis laadapäev Vabadussõja ausamba taasavamise aastapäevaga Mihkli kalmistul. Sellel aastal esinesid Mihkli laadal Jaan Rõõmussaar, Raimo Aas, Luule Komissarov, noored näitlejad Lihulast: akordionistid, lauljad, tantsijad, sõnameistrid Koonga vallast. Toimusid võistlused, oksjon ja loterii. Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine
annaabi.ee 
