valjuks, tekib kulminatsioon. Kõlavad suured robustsed akordid üle oktavite. Lõppeb aeglustudes ja vaibudes. 5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika
Seisukohtade sisuline analüüs peatükkide, teemade või seisukohtade kaupa teema püstituse aktuaalsus, teoreetiline tagapõhi ja metoodika autori järelduste ja tõlgenduste jälgimine Kritiseerides ei tohi minna isiklikuks 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 5 Kokkuvõte Hoolikas sõnastus Mida uut see töö on varasematega võrreldes andnud? Edasised uurimisülesanded antud valdkonnas. Lõpetada tasub alati mõne mazoorse akordiga. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 6 Veel Tähelepanu vajavad aspektid Sisu vastavus teemale ja töö pealkirjale, püstitatud eesmärkidele; läbitöötatus ning selle selge ja loogiline esitus; autori omapoolne panus; argumentatsiooni veenvus, järelduste (ja ettepanekute) põhjendatus; töö vormistuslik ja keeleline korrektsus, viitamissüsteemi kasutamise korrektsus;
aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933.aastal ning selle tekst on võetud
jaapani muusikut, dirigent Yutaka Sado. 4. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, esitaja Viini Filharmoonikud, dirigent Christian Thielemann. Sümfoonia on 4-osaline muusikateos sümfooniaorkestrile. Esimene sümfoonia, Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, on Joseph Haydni üks populaarsemaid teoseid. Teema on lihtne ning korrapäraselt üles ehitatud, kuid lõpeb täisorkestri äkilise akordiga. Ta soovis selle looga üllatada publikut uudsusega. Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv. Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis
seda väga raskeks teoseks. Arvasin, et Roots ei saa väga palju erineda Sibeliusest, vastasel juhul poleks neid ühele kontserdile pandud. Endale üllatuseks märkasin, et väga suur hulk publikust lahkus kontserdi vaheajal (st pärast viiulikontserti ja enne Olav Rootsi). Ju neil oli siis oma arvamus sellest ,,Sümfooniast". Esimese kolme noodiga oli mul igatahes asi selge, esimese seitsme noodi ja nendele järgnenud akordiga oli asi juba vägagi selge. Rootsi ,,Sümfoonia" näol on tegemist suhteliselt sürrealistliku ning eesti kaasaegse klassikalise muusika tüüpilisele näitele sarnaneva teosega. Mida kindlasti selle teose esimese osa (,,Allegro assai") juures märkamata ei saanud jätta, oli muusikalise materjali rohkus. Kahjuks oli seda nii palju, et võimsus muutus müraks. Mina, kes käib pea igapäevaselt koolis, on lärmiga mingil määral harjunud. Kuid mida peaksid tegema need, kes ei käi koolis
Orkestrikoosseis: 12 viiulit, 4 vioolat 4 tsellot, 2 kontrabassi, 2 flööti ja piccolo-flööt, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, timpanid, 2 klavessiini Tegevustik: Esimene vaatus."Boreaadides" pole proloogi. Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga. Jaht lõpeb avamängu viimase akordiga. Alphise jääb kahekesi Semirega ning nendib, kui tüdinenud ta on. Kuninganna auks ja meelelahutuseks korraldatakse pidu ja nõutakse, et ta valiks endale abikaasa. Liiatigi on olemas kaks pretendenti, Calisis ja Borileas. Ent Alphise on armunud hoopiski ühte tundmatusse noormehesse nimega Abaris. --- Kosilased käivad Alphisele peale, et too lõpuks ometi otsuse langetaks. Alphise teatab, et alistub Apolloni tahtele. Pidu jätkub. Teine vaatus. Abaris on Apolloni templis
annaabi.ee 
