Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest. Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstruktiivselt tuleks vältida nn külmasildu. Viimased soodustavad kondentsvee teket ja selle kandumist koos sooladega müüritise välispinnale. SOOLADE EEMALDAMINE Uutelt tellisefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja muude eenduvate osade alla võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski. Soolade kiiremaks eemaldamiseks võib
FIBO 3) Sisseviimistlus 3.3.7. Siseseinad 3.3.7.1 Kandvad siseseinad Teljel ,,2" ja ,,3": 250mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt Teljel ,,C": 350mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt 3.3.7.2 Muud vaheseinad: Viimislus Kergkruusplokid (3Mpa) Viimistlus 3.3.8. Avatäited Aknad on PVC-st. Akende maksimaalne soojajuhtivus on U=0,9 W/m2 K. Lõuna ja läänepoolsete akende päikesefaktor on 0,4, muudel 0,6. Aknaplekid on paksusega 0,55mm sama värviga. Välisuksed on metallist, värv vt vaated. Välisuste maksimaalne soojajuhtivus on U=1,2 W/m2 K. 18 3.4. Ehitiste tehnilised näitajad Jrk nr Näitaja Koolimaja 1) Krundi pind 3832,1 m2 2) Ehitisealune pind 539,3 m2
Kubatuurühiku maksumus 2 802 kr/m3 Hoone üldpindala 1 674,7 m2 Üldpinna maksumus 14 498 kr/m2 1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste lengid-raamid, nagu ka rõdude ja varikatuste kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume tooniga. 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus Kandvad ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a. Hoone vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid, mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast. Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb
06-8.07.2011 Siseseinte ehitus 29 Killustik m3 800 20-21.06.2011 Teede ja platside ehitus 30 SBS katusekate m2 685 20.06.2011 Katusekatte paigaldamine 31 Äärekivid jm 202 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 32 Betoonkivid m2 12 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 33 Aknaplekid jm 154 24.06.2011 Aknaplekkide paigaldamine 34 Parapetiplekid, prussid jm 123 27-28.06.2011 Parapetiplakkide paigaldamine 35 Välistreppide viimistlusmaterjal m2 12 27.06.2011 Välistreppide katmine pesubetooniga 36 Asfaltbetoon m3 204 28-30.06.2011 Teede ja platside ehitus 37 Trepipiirded jm 12 01.07
lumesulavesi), vt. Joonis 2.30 all vasakul; madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi, vt. Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis (oli vaid puitliist akna all) 32 % juhtudest. Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi. Aknaalused piirkonnad, vt. Joonis 2.31 olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Kuigi ka vanemate ehitusmääruste (Ehitusseadus 1937) kohaselt pidi ehitatavate ja ümberehitatavate elamute eluruumide esimese korruse
annaabi.ee 
