Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks
kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest Õhuperspektiiv: kaugemal asuvad objektid kaotavad oma perspektiivi ja tunduvad hägusemad Tekstuurigradient: mida kaugemal objekt asub,seda vähem detaile saab eristada Akkomodatsioon: läätse kumeruse tihenemine vastavalt objekti kaugusele. Mida lähemal, seda tihedamaks muutub. Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu: asukohast reetinal kaugusest vaatenurgast valgustingimutsest kontekstis
peamiselt imiku kaasasündinud reaktsioone, nagu haaramine. Pakuvad need tagevusmustrid imikule ainsa võimaluse maailmaga suhtlemiseks ja annavad tallae seeläbi esimesed vaimsed kategooriad maailma lahterdamiseks. Esimeste elukuude jooksul täiustab lapse neid skeeme ja arendab neid edasi ning üpib neid integreerima keerukamateks toimetulekuviisideks. Selline areng sõltub 2 pritsessist, millel põhineb kogu tunnetuslik areng; Assimilatsioon ja kohandamine (akkomodatsioon). Assimilatsiooni ja kohandamise kaudu täiustab ja eristb laps oma skeeme ja loob järk-järgult uued skeemid, mis parandavad tema võimet maailmaga suhelda. Kui laps saab skeemide kasutamisel üha osavamaks, õpib ta lõpuks kasutama ka mitut skeemi korraga - samaaegselt vaatama ja kätt sirutama või haarama ja imema. Kui objekt vabaneb seosest mingi kindla tegevusega, aitab see omakorda luua arusaama objekti iseseisvast eksistentsist, seega objekti jäävusest.
ruumisuhteid. Eseme kaugust hindab inimene selle järgi, kui suur kujutus tekib silma võrkkestal. 13 Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv, *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tutta suurus. *Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid: 1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola
annaabi.ee 
