Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"akkab" - 5 õppematerjali

Sandra Sillamaa
2
odt

Sandra Sillamaa

mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
Karistamine
2
doc

Karistamine

on ikka selle teo eest õige mitte liiga karm.Ja KINDLASTI tuleks seletada lapsele mille eest see on kui laps ei tea või ei saa aru mille eest ta karistada see tekitab ainult paksu verd. Kui vanem lööb last karistab teda millegi eest ihunuhtlusega.Kuidas peaks laps aru saama et tema ei tohi teist lüia ? Seda on kindlasti toodud koolivägivalla aluseks et kodus on laps saanud tihti vitsa et koolis siis laps akkab nigu võimu näitama.Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ? Nüüd aga asja teise külje pealt "laps kui ohver".Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
Toomapäev
9
doc

Toomapäev

(Karja) * Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema. (Vigala) 7 * Toomapäiv olli korstnite puhastamine. Aeti latsi üles, et: "Minge, vahtke, Must-Toomas tare harja pääl!" (Rannu) * Mõnes paigas olli latsi pestu (pekstud), võetu kinni ja anti nahk kuumas. Ette pesti valmis, et pühi aig sõna kuulasi. (Karula) * Vanast olli nii, et kui toomas tagasella, akkab päe valgepes mineme. (Halliste) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Kui toomapäeval nii palju päeva näha olla, et hobuse selga karata võida, saada hea kuiv heinaaeg olema. (Karksi) * Kus toomapäe tuul oli, sääl oli ta oasta läbi. (Karja) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapäival kui tuiskab, siis on hea heinasaak, kui pääle toomast hakkab

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
10 allalaadimist
Uurimustöö-Viljandi folgi areng läbi aegade
15
doc

Uurimustöö: Viljandi folgi areng läbi aegade

festivalil oli kindel teema. Selle aasta teemaks oli "Laul ja hääl" ning kõik see, mida nende kaudu on võimalik väljendada. Välikontserdid toimusid Kirsimäel, Kaevumäel, Kultrahoovis, Ööpäeva Telgis ja Rohelisel laval. Sisekontserdid aga Suures Toas, Ugala saalis ja Jaani kirikus. Lisaks olid avatud õpitoad, muinasjututuba, käsitööhoov. Näitused, rahvusliku käsitöö õpikojad ja pillilaat pakkusid külastajatele suurt huvi. XI Viljandi folgil esinesid "Akkab tulema," "Eesti ETNO," Eesti noorte viiulikoor, "Johansonid," "Kukerpillid," "Laudaukse kääksutajad," "Liinats ´Uraq," "Meelelahutaja," "Minu isa oli ausus ise," "Oort," "Triskele," "Tuulelõõtsutajad," "Untsakad," "Vara," "Vägilased," "Väike hellero," "Virre," "Wirbel" ja "Zorbas." Aasta parimaks välismaa esinejaks valiti "Värttinä" Soomest. 2004 XII Viljandi folk toimus 22.07-25.07. Selle folgi peateemaks oli "Torud ja viled", kus

Kategooriata → Uurimustöö
25 allalaadimist
Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia
11
doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem

Majandus → Majandus
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun