koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. · Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. · Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulevad tühistest ettekujutustest. Õpetuse tuum
Pyrrhoni sobiva kehastama eeskuju enda vaadetele. Pyrrhonit loetakse esimeseks programmiliseks skeptikuks ja esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Ise ta kirjutada ei eelistanud, kuid tema õpilase Timoni sulest on säilinud mõned pärimused ja populariseerivad kirjutised Pyrrhoni mõtetest. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga. Esimene on tunnetusteoreetilist laadi: ületamatu lõhe päristise faktilisuse ning (inimliku, individuaalse) näilikkuse ("akatalepsia") vahel. Ei meeletaju ega ka mõtlemine ava meile asjade olemusele ligipääsu. Seepärast pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad (meile, mulle) näivad. Siit tuleneb teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda? Skeptikud soovitasid loobuda konkreetsetest seisukohtadest ning omada ettevaatlikku tagasihoidlikkust ("epoche"). Kindlad hoiakud sisaldavad eneses paratamatult
üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste seas (kelle kirjutised on kaotsi läinud) hoidsid end mõistlikumalt praaliva kuulutamise ja akatalepsia meeleheite vahepeal: ja uurimistöö raskuse ning asjade ebaselguse üle ikka ja jälle kaevates ja pahandades, ja otsekui suuraudu hammustades ei loobunud nad ometi oma kavast kinnipidamisest ning loodusesse tungimisest; nad arvasid (nagu näib) üksmeelselt, et see (nimelt kas on võimalik midagi teada) ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid
vigade põhjused on peaaegu ühised) 20) Baconi meetodi iseloomustus: kolm tabelit ja nende mõte, koos soojuse näitega Meetodist: On kolm Loodusele lähenemise teed: Loodus on läbiuuritud asi – uurimistöö sureb välja ja peatub (puudub avastamine) Ei ole üldse võimalik midagi teada – seisukoht ei ole tuletatud tõestest printsiipidest (uurimine pole sihikindel) Praaliva kuulutamise ja akatalepsia vahepealne (vanad kreeklased) – teadmise saavutamise võimalikkus “ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi” Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: 1. Süllogismis (deduktsioon) sisaldub “teatav matemaatiline usaldusväärsus”, kuid segaste, ennatlike mõistete korral on see meetod ebausaldusväärne – teenib vigade kinnistamist ja põlistamist 2. Induktsioonil on heuristiline tähendus: osutab tõenäolisele lahendusvariandile 3
Kr.). Ise ei kirjutanud midagi Tema õpilane Timon püüdis Pyrrhoni seisukohti Ateenas propageerida; katkendid tema pilkelauludest on peaaegu ainus allikas vanema skepsise kohta. Skeptikud kahtlevad tõe objektiivse tunnetamise võimalikkuses. Pidevalt vaadeldes ja uurides jätab skeptik otsuse tegemata, sest nii poolt kui vastu on võrdselt tugevaid argumente. Tõde on olemas, sest mida pole, seda pole mõtet otsida. Tõde on meie eest lihtsalt peidus. Väita saab vaid nähtumuste (akatalepsia) kohta, s.t. selle kohta, kuidas meile miski t u n d u b , mitte asjade olemuse kohta. Otsustustest hoidumine (epoche) annab skeptikuile hingerahu ja häirimatuse (ataraksia). Kui väitele saab vastata samaväärsega, pole mõtet vaielda. Skeptikud tahtsid kummutada kõikide koolkondade dogmad. Oma otsustustest loobumist kommenteerisid skeptikud troopidena. Kuna loobuda tuli ka moraalseist otsustusist, iseloomustab skeptikute eetikat relativism.
annaabi.ee 
