Natüürmortidel kujutati puuvilju, vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms. Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Poussin tegi veel vaibakavandeid.
Kuna mitu osa oli lõppenud sõna otseses mõttes plahvatusega, mõnikord isegi suure plahvatusega, tundus loogiline oodata mingit vormilist sümmeetrilist lahendust. Seetõttu mõjuski "otste kokku tõmbamise" asemel nende lahti harutamine troobina. Varieteetlik lõpplahendus jäi otsekui tühja ruumi rippuma ega puhastanud õhku. Eespool kirjeldatud mõnus ja vaba meeleolu, mis sai alguse kohtumisel heliloojaga, jätkus kogu kontserdi ajal. Muusikute lavaletuleku ajal tekkinud akadeemilisem atmosfäär sumbus naeruturtsatustes kui dirigent kõigi üllatuseks lavalt põgenes ning noodid kaenlas, muhedal ilmel naasis. Publik, keda oli keskeltläbi 200 ringis, elas muusikale kaasa ning unustas traditsioonilised kontserdikülastamise reeglid. Nii näiteks kõlas aplaus peaaegu iga osa järel, lärmakalt avaldati heameelt peale "braavo" ka näiteks "jee" hüüdes. Jämmimine, primitiivsete aktsentidega soolod ja plastiline orkestratsioonidramaatika oli meelelahutuslik
Futuristide lähtekohaks oli olnud Itaalia patriotism. Nad väitlesid tegelikult oma maa eest, rahva kiirema arengu eest. Tegelikult jäid kuni lõpuni Itaalia patriootideks, samas väitsid seda, et tehnika progress ja .. on kosmopoliitsed. Kõige rohkem müttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Miks? Venemaa ühiskond ja vaimuelu oli Itaaliaga käige rohkem sarnane. Maa oli suur, kuid mahajäänud. Rühmitus, mis vastandas ennast peterburi kunstiga (Peterburg oli mõõdukas ja vanamoeline, akadeemilisem keskkond). Püüti ühendada Vene külakultuuri kõige algelisemaid jooni, moodsa uuendusliku läänekunstiga. Radikaalsele rühmitusele meeldis nii kubism kui futurism kokku tuli kubofuturism. Osad futuristidest eemalduvad kunstist, nähes seda, kuidas tehnikat sõjas kasutati (seda oli ju ülistatud, nüüd paljud pettuvad futurismis). Enamik neist aga imetlevad sõjatehnikat ja selle jõulisust. Selline uuenemine ja jõukultus viib selleni, et paljud futuristid ühinevad äärmuslike
Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta ka graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Rokokoo 18. sajandil Kesk-Euroopas tekkinud kunstivool rokokoo oli kerglane, idamaadest vaimustuv, õrn, toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega