oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. Ta ei tahtnud olla osake nõukogude argipäevast ja üritas luua enda ümber ajalookookoni, mis teda ümbrusest eraldaks. Hiljem mõistis, et see kookon on olemas ka ilma
Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Sellest õppeasutusest on kujunenud Venemaa suurim klassikaline ülikool, mida peale kõige muu hinnatakse ka kui rahva kultuuripärandi kandjat. Moskva Riiklikust Ülikoolist on saanud riigi juhtiv teaduskeskus. Selle koosseisus on moodustunud oma koolkonnad, seal on töötanud ja töötavad ka praegu Nobeli preemia laureaadid, Venemaa riikliku preemia laureaadid, ligi 300 akadeemikut ning Venemaa Teaduste Akadeemia ja haruakadeemiate korrespondentliiget. Ülikool kuulub Rahvusvahelisse Ülikoolide Assotsiatsiooni, koostööd tehakse enam kui 60 riigi teaduskeskuse ja - ühendusega ning ülikoolidega Euroopas, Ameerikas, Aasias, Austraalias, Ladina-Ameerikas. Kokku tegutseb Venemaal praegu 64 000 riiklikku üldhariduskooli, 1050 gümnaasiumi, ligi 1000 lütseumi, 1320 kõrgkooli koos filiaalidega. 600 kõrgkooli on riiklikud, ülejäänud on
rahvahääletustega jne. 1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940). Demokraatia on piiratud, sest puuduvad parteid. HARIDUS Venestamine lõppes 1917. Autonoomia saavutamisel hakati kohe oma keelele üle minema. A. 1dets 1919- avatakse Tartu ülikool rahvusliku ülikoolina, 1920-tallinna tehnikum B. 1938- luuakse personaalne teadusteakadeemia, kus on 20 akadeemikut liikmeteks, 2 haru-loodusteaduste ja tehnikateaduste haru. Kuulsamad teadlased on bioloog Th. Lippmaa, arstiteadlastest A. Paldrock, neurokirurg L. Puusepp, keemik Paul Kogermann, astronoom Ernst Öpik. C. 1921- avalike algkoolide seadus, 1922- avalike keskkoolide seadus.- 6 klassiline koolikohustus, 5 klassiline koolikohustus. Palju kõrgharidusega töötuid. D. 1931- võeti vastu haridusreform- 4 klassiline algkool, 5 kl progümn.3 kl gümn või 3 kl
osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi. Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool. Valiku ja liikide kujunemise teooriale andis väga palju Charles Darwin (1809...1882), kes üldistas oma paljude ekspeditsioonide tulemused seaduspärasustena teosesse "Liikide tekkimine" (1859). Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a
annaabi.ee 
