Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad), nii loomse kui ka taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; elamine perekonniti; eluviis lagedal maal, metsast väljas. Riik: loomariik; hõimkond: keelikloomad; klass: imetajad; selts: primaadid; perekond: inimene; liik: homo sapiens sapiens. Närvikude, mille ülesandeks on teiste keha osade juhtimine, signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen, sidekoe
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest
Väga suur ajumaht Püstine kehahoiak Hea nägemisvõime, haistmismeel pole nii hea Kahel jalal liikumine Aeglane indiviidi areng Toit on mitmekesine ( taimed, seened, liha ) Pikk rasedusaeg ( 9 kuud ) Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14
Karotenoidid annavad sama hea päevituse, aga samal ajal suitsetamine annab kopsuvähi. Teratogeensuse ajatabel 1. Esimestel 2 nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, muidu on tagajärjeks hukkumine. 2. 2. arengunädal kuni 2. arengukuu on struktuursed kõrvalekalded (näpud, käed, jalad, nägu) 3. 3. arengukuu kuni sünnituseni on peamiselt füsioloogilised kõrvalekalded, nt lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon. Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab
loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? - Püstine liikumisviis (kahel jalal) - Muutused selgroo ehituses - Suur aju, hästi arenenud ajukoor - Osavad käed - Artikuleeritud kõne - Aastaegadest sõltumatu sigimine - Pikk raseduse kestvus - Aeglane individuaalne areng - Pikk eluiga 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid)
Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule Tõelistesse retseptoritesse toimivad farmakonid on agonistid4, antagonistid5, partsiaalagonistid6 & inversagonistid7. Käitumine & neuronid Käitumine sünnib närvirakkude suhtlemises, st et käitumine sünnib ajus (ajutalitlus põhineb neuronite suhtlemisel). Neuronite "keel" on keemiline - nende sidepidamiskohtades (sünaps) vabanevad keemilised ühendid kannavad närvitalitlust edas. Ajus on erinevaid neuronite kogukondi. Teadmised: · Schleiden & Schwann: kõik elav koosneb rakkudest · Jan Purkinje 1839: närvirakk · von Leydig 1855: närvivõrgustik (süntsüütsium) · Camillo Golgi & tema meetod: võrgustik? · Santiago Ramon y Cajal: närvirakud on diskreetsed üksused
annaabi.ee 
