19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba
töövahend.,energia kasutamine Venemaal sulasid feodalism ja merkantilism kokku.Ven. kasvanud. Ta ei pooldanud vabakauband. Propag. valmistas teed turumaj., kuid samal ajal tugevdas Nats.ökon.=rahvuse majanduslik kasv ja tööstuse 5) Üldine tööviljakus kasvas (kapitali, töö ja maa parem pärisorjust.Ühisk.aeng oli selline,et tugevdas ennast areng.kindlmäär. Kaitsetoll(kui ajut .abi).Klas.polit.ök. kasutus) viga-kosmopolitism (mjanduse arengu rahvuslike läbopärisorj.säilim ja tugev.Pärisorj. oligi takistus kapital.suhetele. iseäarasuste mittearvestamist).Riigi sekkumine,omed 6) Organisatsioonilised muutused-Hakati üha rohkem sõltuma
metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit. 68000 ha e. 6,3% - profiil A-E-Bt-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked. a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3% profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8% b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0% profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e. 7,2% MKT: sinilille (kuuse-lehtpuu segamets), metsa boniteet Ia-II Kahkjad (näivleetunud) mullad LP Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l...sl/ls, sl/s.
1926.aasta tõid eristab pretsiissuse taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles pürgis samasuguse plastilis-lineaarse selguse poole nagu joonistusteski. Monotüüpia kõrval olid kunstniku meelistehnikateks esimestel Pariisi-aastatel puulõige ja puugravüür, mille nüansirikas faktuur, paralleeluuritsa ja ruleti kasutamisviis ajut selle tehnika meistrit D.-É. Galanist meenutab. Talle mõjus ka graafika vallas küllaltki vilgas Pariisi kunstielu tervikuna. Estambikunsti elujõust seal annab tunnistust Sõltumatute Gravööride Ühingu asutamine 1922.aastal. Korraldati rahvusvahelisi graafikanäitusi, nagu seda oli 1928.aasta puugravüüri näitus Louve'i Marsani paviljonis, kus Viiraltki esines. Õpetlik oli ka klassika uurimine Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis. Vanade
vajad. rahuld. org. enda tööt. ümberpaigut. ja tõhusama raken- dam. tulemusena. Aitab tööt. motiv. Loob neile head ting. eneseteostuseks ning vähend. pers. ku- jundam. riske. Liialdam. pidurdab org. loovust. Org.sisese värbam. allikad: 1) tööt. edutam. (tööalane liikum. kõrgem. töök.), 2) üleviim. (ei kaasne muudat. org. hierarhias), 3) taandam. (tööt. viimine madalam. töök.), 4) tagasiastum. (tööt. asum. neile sobivam. töök.), 5) erruminek, 6) valland. (töösuhete ajut. katkestam või töölepingu lõpetam.), 7) alternatiivne värbam.: - ületunnitöö - suurend. tööt. normtöötundide arvu. Lühiajal. tööjõuvaj. suuren.; - allhange - teat. tööde tegem. ant. lepingul. alusel teistele org.-dele. Sobib, kui progn. nõudl. suuren. mingi kauba järele lühiper. jooksul; - tööt. rentim. - 2 org. vahel. tööt. kasut. lepingul. vorm, mille käigus 1 org. rendib teiselt töö- t., temaga ise otsestesse lepingul. suhetesse astumata
annaabi.ee 
