funktsionaalsed süsteemid erinevate tundemodaalsuste jaoks (puutumine, nägemine, kuulmine, maitsmine ja haistmine) ja tegevuse jaoks. Näiteks püramidaaltrakt kontrollib käe ja näppude täpseid liigutusi, samal ajal kui teised motoorsed juhteteed kontrollivad keha asendit ja reguleerivad spinaalseid reflekse. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. Mitmete funktsionaalsete süsteemide närviringid läbivad ühtesid ja samasid ajustruktuure. Näiteks paljud sensoorsed süsteemide perifeersed retseptorid proijtseeruvad ühele või mitmele piirkonnale seljaajus, ajutüves ja talamuses. Talamus saadab projektsioonid esmasesse sensoorsesse koorde, mis proijtseerub teistesse ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend
- monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. - Emotsionaalsed tunded e afektid on loomuomased väärtushinnangud, mille kaudu elusolend saab infot ellujäämise/hakkamasaamise kohta. - Loomade abil on võimalik tundma õppida ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7
Mille kaudu eristub teistest mälusüsteemidest? Anatoomiline ja funktsionaalne lahknevus mis avaldub: - Amneesiapatsientide võrdluses tavainimestega - Täiesti normaalse mäluga inimeste tulemustes sõltuvalt mäluülesade tüübist ja ülesehitusest Implitsiitne mälu ei paikne ajus ühes kohas vaid on olemas erinevat tüüpi implitsiitset mälu (nt erinevat tüüpi praiming; protseduuriline mälu (skill learning) – need enamasti hõlmavad erinevaid protsesse ja ajustruktuure kuigi osalt on ka samad) Praimingu erinevus protseduurilises mälus on selles, et toimub kiirelt ja on stiimulispetsiifiline; motoorse oskuse omandamine võtab aega ja on üldistatav stiimuli variatsioonidele Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu eristamine: - Implitsiitne mälu avaldub juhul kui ülesande tätimine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutuseta st mäletamiseta; eksplitsiitne mälu avaldub juhul kui tegevus nõuab eelneva koegmuse teadlikku meenutamist
sellistel. Tundmused informeerivad meid oma emotsionaalsest seisundist. Läänemaailmas on moes negatiivseid läbielamusi ignoreerida ja teeselda nende puudumist. Kuigi sellisel teguviisil on teatud väärtus, on sel ka omad puudused. Hirm ja ärevus Mitmed autorid (Izard & Tomkins, 1966; Rosen & Schalkin, 1998) samastavad hirmu ja ärevuse, kuid teised väidavad, et need on üsna erinevad nähtused, hõlmates lausa erinevaid ajustruktuure. Uuemad uurimused osutavad, et hirmu saab käsitleda kui emotsionaalset süsteemi, mis on tundlik kas õpitud või kaasasündinud tunnuste suhtes, mis signaliseerivad füüsilisest karistusest (ehk valust). Ärevust iseloomustab aga häälestatus ebamäärasusega iseloomustatavatele olukordadele, sotsiaalsetele võrdlustele, isiklikele läbikukkumistele ja enese isiku negatiivsele väärtustamisele.
annaabi.ee 
