isiklik side ja truudus partnerile Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt
truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta
Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. 3.2.6. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta
et temast nähakse läbi. Kehakeele tähtsus- 7% verbaalne, 38% vokaalne hääletoon, 55% kehakeel 16. Armastus ja sõprus Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks peetakse seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiviseeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. A. Lee käsitleb 6 liiki armastust: 1. Eros- seotus, füüsiline meeldivus ja eneseavamine, kirglikkus ja eneseavastamine. Peetakse oluliseks välist veetlust ja seksuaalsust 2. Storge- Aeglaselt arenev kiindumus, pikaajaline suhe, meenutab sõprust.