kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel.
Keegi ei saa kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast tunneb ennast põlisrahva vaenlasena. Mis kasu on loosungeist ,,Putin ootab" ja ,,kui ei meeldi, mingu koju tagasi", kui me kõik tegelikult mõistame, et suuremat sellesuunalist muutust toimuma ei hakka kahjuks on tõenäolisem hoopis inimkapitali läänesuunaline liikumine. Noored venelased lahkuvad samamoodi nagu eestlasedki ja sellest on kahju ajupotentsiaal jääb kasutamata. Kas olekski võimalik teineteisemõistmine, kui poliitilisel tasandil käib pidev vastandamine? Siiski on viimasel ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna näol näha vähemalt ühte parteid Eesti poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame riigis, kus kõik kodanikud saavad tunda, et tõesti igaüks loeb. Teine minu jaoks häirivaim probleem tänapäeva Eestis on poliitiline kultuur õigemini - kultuuritus
Minu arvates ei olegi tegelikkus sellest ütlusest kaugel. Kooli ja lasteaia all võime mõelda elukooli, kus peavad olema suurinimestest õpetajad eeskujud kooliõpetajate, lapsevanemate ja sõprade näol, kes panevad paika inimese väärtushinnangud ja aitavad neil elus eesmärke püstitada. Kindlasti on tähtis ka keskkond, kus noor kasvab. Maailm ei ole õiglane ja kõigil ei ole võrdsed võimalused. Paljajalu Tansaania metsades lippavatel mehepoegadel võib olla kõrge ajupotentsiaal ja tung midagi korda saata, kuid neil puuduvad selleks võimalused ja juurdepääs. Samas võivad neist siiski kujuneda oma keskkonna arvamusliidrid ja vaimsed juhid. On lootust, et kui nad pärandavad oma elukogemuse ja maailmaparandusideed lastele, siis viimased jõuavad enda eesmärkidega juba mõne sammu võrra kaugemale kui nende vanemad. Minu arvates on meis kõigis osa väikest inimest, iseasi, millisel küljel sellest me välja laseme paista
Nii muudate rohkem kui lükates vastutuse teistele. Finantskapitalism- parim näide sellest ajastust: "Hea hobune maksab viis naela päevas. Hea töömees kaks naela." (Robert Owen)- s.t. inimressurssi oli küllaga. Tööd olid kõrge riskiga, kuid ka kõrge tasuvusega, masin võimutses. Juhtimiskapitalism- võim suurfirmades on läinud aktsionäridelt-omanikelt üle professionaalsete juhtide kätte. Juhid omasid võimu ning võtsid vastu otsuseid. Piiratud ressursiks sai juhtide ajupotentsiaal. Intellektuaalne kapitalism- tootmisvahenditeks on teadustöötaja, masinajuhi või programmeerija ideed. Nende tootmisvahendite omanikud peavad teostama ka võimu. Juhtimisparadigmad ei sobi tänapäeva maailma, sest keskkond on muutunud, aga paradigmad pole.Tulemuseks on see, et organisatsioonide tulemused jäävad alla keskmise, kuna inimesed ei soovi kasutada oma intellektuaalset kapitali. Küsimus: Kuidas ma pean muutma oma liidrirolli käsitlust, et kasutada ära kogu
1. Kognitiivne eelarvamuslikkus Otsustatakse eelneva kogemuse põhjal Ei taheta otsustada kuna palju on tehtud Analoogia põhjal otsustamine Liiga väheste andmete põhjal otsustamine Kontrolli illusioon 2. Grupimõtlemine Väheste domineerivate isikute esiletõus Edasi-tagasi otsuste veeretamine Ajakadu Eesmärgi hägustumine Grupi liikmete mõju Suurem ajupotentsiaal Erinevad nägemused Suurem arusaam asjade olemusest Osalejad õpivad otsustamist Lihtsam otsuse aktsepteerimine 5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. 23 Koordineerimise sisu: süsteemi liikmete vastastikune sõltuvus (kooskõlastamine,
annaabi.ee 
