kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. CreutzfeldtJakobi haigus CreutzfeldtJakob disease (CJD) on esimene spongiformne entsefalopaatia, mida inimesel diagnoositi 1920ndatel. See on haruldane haigus, mis esineb enamasti sporaadiliselt (85% juhtudest), kuid on ka perekondlikud vormid (1015%). Alla 1% juhtudest on iatrogeensed, st nakatatud meditsiiniliste protseduuride vahendusel (nt ajuoperatsiooni riistade ja ajuelektroodide korduvkasutamine, ajukestade ja silma sarvkesta siirdamine või hüpofüüsihormoonide manustamine). Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia ja kooma. Iatrogeense CJD sümptomid sarnanevad klassikalise CJDga, kui nakatumine toimus neuraalselt, GerstmannSträusslerScheinkeri haigusega aga intramuskulaarse nakkuse puhul. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60aastased või vanemad, haigus kestab 612 kuud.
nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. 3)Tuntumad ajaloolased: a)Harri Moora Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu"(Sepp, Libe, Vasar, Oinas) d)Rahvaluule Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus Teodor Lippmaa Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT: 1)Arstiteadus. Neurokirurg L.Puusepp, kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni 2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport. 1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas ,,Kalev". 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast, kelles 16 said medali. Tuntumad Eesti sportlased on: a)Kristjan Palusalu maadleja b)Paul Keres maletaja
Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10
M-il samuti võrdne normaalsete inimeste omega. Niisugust sügavat amneesiaseisundit, nagu ilmnes H. M-il, iseloomustab võimetus meenutada asju ja sündmusi, mis leidsid aset teatud aja jooksul enne ajukahjustust (retrograadne amnesia), samuti võimetus meelde jätta sündmusi pärast ajukahjustust (retrograadne amnesia). (Kergematel juhtudel on võimalik ainult üks neist amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste
annaabi.ee 
