kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda. See inimene toob töö koju kaasa, jätkab nende mõtete läbimõtlemist väsinud ajurakkudega. Selline mälu kasutamine on tulutu. NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ).
Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. 2) Anoreksia (anorexia nervosa) on väga tõsine psüühikahaigus, mille põhiolemuseks närviline isutus; sellega kaasnevad tõsised tervisehäired üle kogu organismi; Buliimia (bulimia nervosa) on eluohtlik söömishäire;
teguriks. 40. Hilinemispidurdus - põhjustab soovitud tegevuse edasilükkamise kuni märguandeni tegevuse alustamiseks. Hilinemispidurdus on distsipliini kujundamise aluseks. 41. Väsimuse ilmingud õpilasel. Kehahoiak, apaatne, motoorne rahutus, tegeleb kõrvaliste asjadega. 42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust. *Puudulik närvikiudude müeliniseerumine *Mediaatorite kuhjumine sünapsi *Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine *Emotsioonid segavad sihipärast tegevust *Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad dominantkollet *Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort. Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44
Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Peaaju seos mäluga Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud s.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ).