mittepüramiidsüsteem. Püramiidsüsteemi mood suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad pklikaju piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Mittepüramiidsüsteemi alanevad juhteteed seovad ühte osa ajukoorealuseid e subkortikaalseid tuumasid peaajunärvide tuumade nind seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega. Tähtsamad neist on: 1)punatuuma- seljaaju kulgla 2) külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsjooni-seljaaju kulgla 3) esiku-seljaaju kulgla 4) katendi-seljaaju kulgla. Mittepüramiidsüsteemi kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamiseks ja korrigeerimiseks vjalikke liigutusi. MPsüs-i struktuuride vahendusel juhitakse keerukaid
eferentseid impulsse ja juhivad erutust peaajust seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, kust liigub edasi skeletilihasteni. Tähtsamad alanevad juhteteed on: o Püramiidi süsteem selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega. Selle kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamist. Juhitakse automaatseid liigutusi. See jaguneb: 1) Punatuuma-seljaaju kulgla selle kaudu allutatakse seljaaju motoneuronid juttkeha ja väikeaju kontrollile. 2) Külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla seob ajutüve
seljaaju valgeaine ventraal- ja külgväätide mediaalses osas, kannavad eferentseid impulsse ja juhivad erutust peaajust seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, kust liigub edasi skeletilihasteni. Tähtsamad alanevad juhteteed on: o Püramiidi süsteem – selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem – seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega. Selle kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamist. Juhitakse automaatseid liigutusi. See jaguneb: 1 Punatuuma-seljaaju kulgla – selle kaudu allutatakse seljaaju motoneuronid juttkeha ja väikeaju kontrollile. 2 Külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla – seob ajutüve retikulaarformatsiooni ja
• William James,1890: eristas väga lühikest aega püsivast primaarsest mälu ja sekundaarne • Moodustuvad kohalikud närviringid, milles on erutusja pidurdusneuroneid. Närviringid ei mälu, mis teab asju, mis on juba korraks teadvusest väljas olnud piirne ajukoorega, vaid läbivad ka taalamust, hippokampust ja teisi ajukoorealuseid • Lühiajalise mälu puudulikkust põhjustavad kahjustused polümodaalsetes sensoorsetes piirkondi. piirkondades tagumises kiirukoores, oimukoore tagaosas ja otsmikusagaras. • Iga psüühiline nähtus on mõistetav kui närviärgastuse vool kindlapiirilises närviringis. • Prefrontaalse ajukoore kahjustus häirib jälle objektide asukoha mäletamist. • Hebbi sünaps on tänapäeval kasutusel tähendamaks õppimisprotsessis muutuvate
annaabi.ee 
