4. DIAGNOOSIMINE "RLS-i diagnoosi saab panna ainult n-ö ägedal perioodil. Kui on kergemini raputatud, siis on laps pärast pisut uimane, võib-olla ka oksendab, aga selliselt juhul temaga kohe arsti juurde ju ei minda. Tavaliselt lähevad need sümptomid päeva-paariga üle ja kõik ongi justkui korras. See, et me kahjustust ei näe, ei tähenda, et neid polegi" (Talvik 2007). RLSi diagnoosi kriteeriumid (Talvik jt 2002) on järgmised: 1. intrakraniaalne hemorraagia või ajukontusioon 2. võrkkesta verevalumid 3. lapse raputamine anamneesis Et püstitada RLSi diagnoos peab olema vähemalt kahe eespool nimetatud kriteeriumi olemasolu (Talvik jt 2002). Umbes kümme aastat tagasi määrati Eestis esmakordselt RLSi diagnoos, mitte et varem poleks lapsi raputatud, aga siis oli tavaliselt diagnoosiks ajutrauma, mille põhjus jäi ebaselgeks (Rattus 2011). "Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. Sageli kujuneb raputamise järel
postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II.
retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb Ajukestad ja meningeaalsündroom Ajukesti on kolm pehmekelme, ämblikvõrkkelme ja kõvakelme. Ajukelmete ärritusnähtude põhjuseid on erinevaid. Mittepõletikulistest teguritest (liikvori rõhu järsk langus, liikvorirõhu tõus, KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus,
tõmbab jäseme ära, 3 – üldine jäseme fleksioon, 2 – üldine jäseme ekstensioon, 1 – liigutused puuduvad C – Parim sõnaline kontakt 5 – adekvaatne kõne 4 – seosetu kõne 3 – mitteasjakohased sõnad 2 – arusaamatud helid 1 – üldse mitte Kokku 3-15 punkti Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia,
annaabi.ee 
