c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks akson TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled 2) MOTOORSED – liigutamine, lihased 3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist 141) Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime.
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste?
4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste?
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste?
annaabi.ee 
