Autor on veel välja toonud küsitluste tulemused, kus selgub, et Eesti rahvastikust peab ainult 20% inimestest religiooni oma elus oluliseks, mis on maailma mastaabis oluliselt väike näitaja. Ta toob esile James George Frazeri (18541941) ennustuse, et usundid surevad välja ja loovutavad oma koha teadusele. Vastuseks sellele on autor öelnud, et inimene vajab religiooni ja ei saa ilma selleta elada. Ta leiab ka, et religiooni suhtes on inimestel väga palju negatiivseid eelarvamusi, mis ajendabki meid usust mööda vaatama. Lahendust sellele probleemile välja ei tooda. Sissejuhatust on alustatud statistikaliste faktide väljatoomisega, millele toetub kogu ülejäänud essee oma mõttelaadilt. Teemaarenduses on Laht esitanud mitmeid probleeme ja neid põhjalikult arutanud. Analüüsimisel on jõudnud arusaamani, et religioon on vajalik inimkonnale, kuna ,,ta näitab sihte ja eesmärke, mis ulatuvad teisele poole inimese «mina» ja tema argitõeluse piire
kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil.
viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida-Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20. sajandi lõpul on iga inimene iseenda kõige suurem vaenlane, igaüks on endale ise Kurat. Vana legend Luciferist on mitmete sajandite vältel andnud ainest mõttemängudeks ja kirjandusteoste loomiseks. Piibli ahvatlustest ning keskaegsest unistuste täitjast, Jumala igavesest vastasest, kujunes enne Teist maailmasõda välja mitmekülgne ühiskonnakriitiliste joontega isiksus. Postmodernsest ühiskonnast kadus isikustatud kurjus, jättes inimeste saatuse
määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida- Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20. sajandi lõpul on iga inimene iseenda kõige suurem vaenlane, igaüks on endale ise Kurat. Vana legend Luciferist on mitmete sajandite vältel andnud ainest mõttemängudeks ja kirjandusteoste loomiseks. Piibli ahvatlustest ning keskaegsest unistuste täitjast, Jumala igavesest vastasest, kujunes enne Teist maailmasõda välja mitmekülgne ühiskonnakriitiliste joontega isiksus.
annaabi.ee 
