Pärastpoole, kui laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse püüdmiste etteotsa, ajaviites, lõbustustes, harrastustes jne. (Põld 1932). Kodu on personaalsuse kaitseala, mitte teatrilava, kus laps peab õppima tegema nägusid vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla
huligaanid tekitada meelehärmi teistele võrgukasutajatele. Paljude asjade peale ei pruugi aga roheline arvutisuhtleja mitte tullagi ja nii võib ta ise seda tahtmata soodustada konflikte. Vajalik on teada mõningaid reegleid ja tavasid, et elektroonilises suhtluses edukas olla. Selleks jagab suuniseid võrgu etikett. Arvutid on saavutanud kindla positsiooni inimeste vahelises suhtlemises. Edaspidiseks võib neile ennustada positsioonide kindlustumist nii isiklikes suhetes, ajaviites, firmasiseses kommunikatsioonis ja firmade vahel. Kasutatud kirjandus D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes
jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja
Ühes lastejutus sai väike jänkupoiss kodust välja minnes alati kaasa memme musi, mis hoidis ja kaitses teda. Kas meie märkame oma lapsi sellisel moel kaitsta? Kasvatajaks on kõigepealt armastus, millel nägijad silmad ja leidlik meel, mida elustab huvi ja soe vastuvõtt kujunevast elust. Seda armastust ei õpeta ükski raamat, see kas on meis või ei ole. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombes, korras, juhtmõtteis, mille järgi tegutsetakse, hinnanguis, ja maailmavaateis, ajaviites, huvides, lõbustustes, harrastustes jne. Neid mõjusid ei saa kasvatusest elimineerida. Perekond kannab vastutust selle eest, milleks laps tema mõjuväljas saab. Perekond võib istutada lapsesse palju head, aga võib teha ka palju halba, kirjutab Peeter Põld (1993). Kodu mõju ulatub üle aegade, sest isa ja ema taga on isaisa ja emaema, nende vanemad ja vanavanemad. Nendega koos kogu rahva pärimus, eluviis ja kultuur. Müüdikeeles kõlab
annaabi.ee 
