ole veel kuupäevajoont ületanud. Seega ületavad nad selle reedel ning automaatselt muutub päev laupäevaks. Niisiis lahkuvad reisijad kesknädalal, aga jõuavad pärast üheksatunnist lendu sihtpunkti nädalalõpul. Niisugune aja muutumise arvestus on eriti oluline just ärireisijatele, kes peavad olema kindlad, et äriasju saaks ajada tööajal. Lennuliinid annavad saabumise ajad juba sel moel, et arvestatud on ka ajavahesid ning rahvusvahelise kuupäevajoone ületamist. Reisikonsultandi programm (ingl Computer Reservation System ehk CRS) näitab ka nimekirju eeldatavate lennuaegade kohta ning seal on kõiki ajavahega seotud aspekte juba arvestatud. Järgnevalt näited, kuidas lennuaegu arvestada. Näide 3: Lend algab Pariisist (+1) kell 12:30 teisipäeval ning jõuab Montréali (5) samal päeval kell 13:55. Arvuta lennuaeg. Lahendus: Muudame mõlemad ajad GMT aega:
Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta
Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta
„ebareaalsused“. Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 6 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta
annaabi.ee 
