näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. Alates 2003 3 2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid
1) Eesti kodakondsusest vabastamisega; 2) Eesti kodakondsusest väljaheitmisega. § 19. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. Sellekohane sooviavaldus esitatakse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu, kusjuures alla 18 aastaste isikute kohta on tarvilik esitada vanemate või eestkostjate nõusolek. § 20. Sooviavaldaja vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ta ei ole tegelikus sõjaväeteenistuses ja on täitnud muud kodanikul lasuvad kohustused. Sõjaväes ajateenistuskohustust mitte täitnud meeskodanik vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ajateenistuskohuse mittetäitmine ei osutu takistuseks kodakondsusest vabastamisele. Kui sooviavaldaja seisab tegelikus sõjaväeteenistuses, esitatakse sooviavaldus sõjaväeliste ülemate kaudu alluvusvahekorras. § 21. Kodakondsusest vabastamise otsus jõustub ja kodakondsusest vabanejale antakse välja sellekohane tunnistus päevast, mil kodakondsusest vabaneja esitab tõendi, et ta on teise riigi kodakondsusse vastu võetud
kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu; ta on registreeritud FIE Maksu-ja Tolliametis või äriregistris; ta õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; Täiskoormusega õppes õppiv isik võetakse töötuna arvele, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Akadeemilisel puhkusel viibimise aeg arvatakse täiskoormusega õppimise aja hulka.ta täidab ajateenistuskohustust; ta saab abikaasatasu välisteenistuse seaduse alusel; ta ei ole Eestis elav Eesti kodanik või alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane või Euroopa Liidu liikmesriigi või Sveitsi või Islandi v'õi Liechtensteini või Norra kodanik või pagulane, ajutise või täiendava rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellele on antud õigus töötada. Igas maakonnas on oma tööhõiveamet, vabariiklikult kordineerib neid Tööturuamet
jemalt kolme aasta jooksul arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Selleks Ajateenistusse ei kutsuta rangelt aas- peab kutsealune pärast õppeasutusse takäikude kaupa, vaid lähtudes kait- vastuvõtmist hiljemalt 15. septemb- seväe vajadustest ning arvestades kut- riks teatama kirjalikult Kaitseressurs- sealuste terviseseisundit, haridust ja side Ametile aja, millal ta soovib asu- teisi näitajaid. (Ajateenistusse asumi- da ajateenistuskohustust täitma. Kui ta sel vajalike dokumentide ja muu koh- seda ei tee, on Kaitseressursside Ame- ta vt lisa 5.1.) til õigus kutsuda kutsealune ajateenis- tusse kaitseväe vajadusi arvestades. Vaide esitamine Otsuse ajateenistusse kutsumise aja Kui kutsealune ei nõustu Kaitseres- ja koha kohta teeb Kaitseressursside sursside Ameti otsusega, on tal õigus Amet, arvestades kaitseministri kin- esitada kaebus kaitseväeteenistuse ko- nitatud plaani
annaabi.ee 
