suurriigid, niteks USA ja hinenud Kuningriik. Mlemal riigil on aktiivarmee, mis phineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mlemal riigil on olulisel kohal ka armee reservkomponent. Niteks seoses Iraagi kampaaniaga kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservvelast. Samuti oleme ldise kaitseveteenistuskohustusega taganud endale rohkearvulise reservarmee olemasolu, mis tidavad erinevaid lesandeid, niteks osutavad vastupanu agressorile, koolitavad noori sdureid ajateenistuseks, osalevad vlismissioonidel ning looduskatastroofide korral osutavad abi tsiviilelanikkonnale. Vikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise kige suurem erinevus on see, et suurriikidel on rohkem elanike ja rahalisi ressursse kui vikeriikidel. Niteks suurriigid nagu hendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule vimsusele ja kasutavad seetttu vabatahtlike vrbamist. Phjamaad ei oma selliseid
Sõjaväe komplekteerimispõhimõtted tuginevas PS §124 ja sätestatakse Kaitseväeteenistuse seaduses. PS kohaselt on kõigil Eesti kodanikel kohustus osaleda kaitseväeteenistuses. Kaitseväeteenistuse seadus kohustab selleks rahu ajal ainult mehi. Kaitseväe komplekteerimispõhimõtteks on üldine sõjaväeteenistuse kohustus ehk totaalkaitse põhimõtted. Seoses NATO-ga liitumisega on kavandatatud üleminekut kutselisele kaitseväele. Teenistus kaitsejõududes jaguneb kohustuslikuks ajateenistuseks ja lepinguliseks teenistuseks.Selle kõrval on võimalik ka asendusteenistus neile, kes teatud eetilistel kaalutlustel ei pea võimalik osaleda kaitseväeteenistuses. 48.Eesti riigikaitse juhtimine. Erakorraline ja sõjaseisukord. Riigikaitse korralduse PS §126 ja 127 kohaselt määravad Rahuaja riigikaitse seadus ja Sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikaitse kõrgemaks juhiks on Vabariigi President, kelle juures nõuandva organina tegutseb Riigikaitse Nõukogu
ei õpetatud. 1864. a. koolireformiga lubati madalama astme koolides hakata kehalist kasvatust korraldama väljaspool õppetööd. 1874. anti välja juhend kehalise kasvatuse korraldamiseks maakoolides (eesmärk: parandada noormeeste ettevalmistust sõjaväeteenistuseks). Enamikus rahvakoolides jõuti kehalise läbiviimiseni alles 20. saj algul. 20.saj alguseks saavad kehalise kasvatuse ülesanneteks: noorsoo kasvatamine; noormeeste ettevalmistamine ajateenistuseks; elanikkonna tervise tugevdamine ja töövõime tõstmine. 20. saj alguses hakati linnades rajama laste mänguväljakuid ja organiseerima ringe ning ühinguid, mis toetaksid õpilaste kehalist arengut. Samal ajal muutusid populaarseks: skautide liikumine (tegutsesid gümnaasiumides, jõukamad lapsed); sookolite võimlemisringid; mitmesugused spordiringid Spordi algusaastad Venemaal: Kehalised harjutused on tähtsad olnud läbi aegade esmatähtis oli sõjaline ettevalmistus
selle allorganisatsioonid olid Naisko- Riigikaitset juhtis sõjaliselt Sõjavä- dukaitse, Noored Kotkad ja Kodutüt- gede Staap. Suurimad teened Eesti red. kaitsejõudude arendamisel olid staa- bi pikaajalistel ülematel kindralma- Üldise kaitsetahte kasvatamise ja jor Juhan Tõrvandil ja kindralmajor noormeeste ajateenistuseks etteval- Nikolai Reegil. Et rakendada territo- mistamise seisukohalt oli tähtis rii- 17 EESTI SÕJAAJALUGU gikaitseõpetuse sisseseadmine kesk- 1922. aastal moodustati professio- ja kutsekoolides. 1933. aastal ilmus naalne piirivalve, mida kuni iseseis- riigikaitseõpik. Kõik see muutis Eesti vuse kaotamiseni juhtis kindralmajor
annaabi.ee 
