Mis põhjustab ______? Milliseid näiteid ______ kohta esineb? Mille jaoks on_____ kasulik/kahjulik? Miks _______ juhtub või toimib? Mille analoogial võib _______ seletada? Kellele on _____kasulik/kahjulik? Mis võiks põhjustada _______ Mida mõista _______ all? Mis on ______eesmärk? lõppemise/hävimise? Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud Mis oli enne ______? Millisesse nähtuserühma ______ kuulub? Kuidas _________ suhtutakse? Mis tuleb pärast _________? Millised on ______ osad? Milliseid mõtteteri leidub ______ kohta? Kuidas _______ on aja jooksul Millised muud mähtused esinevad koos _____ -ga? Millised normid/seadused on ______ muutunud
Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks 1215-võitlus algas taas 1217-ugalased+sakslased läksid Venemaale sõjakäigule 1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla 1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema 1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti
mis? -ий -ее -е -яя -я -ие -и к,г,х,ш,ч,ь я(е) -и -ой !а,я -ие -а/я к,г,х ч,ш,ь с (со)-millegi pealt, kusagilt, ajasuhted (aeg) -ого -а - -а -ой -ы -ых -ов о, а, я (ь) 2.Р. из-millegi seest, kusagilt, materjal кого? Чего? – kelle? mille? Откуда? – kust? -его -я ого -я -ей -и -их -ей
· Kirjutamiset ei tohi hetkekski katkestada. · Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda. · Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada. · Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks · Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited)
annab tegelasele jutustajast enam teadmisi). Vaatepunkt määratleb, kelle seisukohalt lugu esitatakse. Jutustaja positsioon: heterodiegeetiline (väljaspool lugu, hierarhia tipus), homodiegeetiline (jutustaja on loo osaline), autodiegeetiline (jutustaja on kui peategelane). Jutustamise tasandid: ekstradiegeetiline (jutustaja tasand), diegeetiline (loo toimumise tasand), metadiegeetiline (jutustuse sees asub jutustus). Jutustamistüüpide ajasuhted: samaaegne (jutustamine toimub sündmuste hetkel), järgnev (jutustatakse möödunust), ennetav (jutustab eelolevast), vahelepõimitud (jutustamine liigub ajas looga kaasa). Loo korrastatus: anakroonia (ettevaade ja tagasivaade (e prolepsis ja analepsis), sündmuste kestus (kiirus ja rütm stseenide, pauside, hüpete jm näol; loo-teksti ajaline suhe), jutustamissagedus (loo kordumine tekstis ühekordssuse ja koondava jutustamise näol). Vt Proosa poeetika - Teos
rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust)
annaabi.ee 
