.................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ............................................................... 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 Elu teke Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid
On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud- (1: 302) Kuum käsi, kuum palg, tusast higine vist mind puudutab hämaras pehmes. ( 1: 106) Ja sündis, et lapsuke suri. Isa needis kalki vikatimeest. (1: 350) Nüüd sa suurde linna saabud, sääl on tüdrukud kui paabud, ( 1: 335) teid tervitan, tundmatud sõbrad, viha lõõtsuvas ajastikus, ( 1 : 121) tuleb puhtel Neitsi Maarja, et end meres pesta, sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis,
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest
mäeinseneri W. Smithi reegel (protseduur), mille kohaselt on igal kihil ainult temale omased kivistised nn juhtkivistised (index fossils), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 5. Geoloogilise ajaskaala põhiüksused aegkonnad ja ajastud ja nende vanuselised piirid. Geokronoloogilise skaala põhiüksuseks on ajastu, mis jaotatakse 2-5 ajastikuks. Ajastikud omakorda igadeks, millede arv igas ajastikus võib olla väga erinev. Ajastuid rühmitatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Aegkonnad(10): Kainosoikum, Mesosoikum, Palesoikum, Neoproterosoikum, Mesoproterosoikum, Paleoproterosoikum, Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt. Geokronoloogiline skaala: eoon-aegkond-ajastu-ajastik-iga 6. Põhjavee teke, paiknemine ja likumine pinnases. Põhjavee teke: jaguneb 3 rühma:
annaabi.ee 
