KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23) · Motett "Quant en moy" · Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks
Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst – suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead – suur ilmekus ja elulisus. Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti tähtsaim kultuurikeskus. paralleelselt arenesid vanaegiptuse kunsti laad ja puhtkreekapärane kunst. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp – Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kes toetub sfinksi figuurile, tema kallal askeldab 16 pisikest poissi. Hulgaliselt leitud seal ka realitlikke pronkskujusid, mis kujutavad selle linna elanikke. Pergamonist leitud rohkem kunstimälestisi. Skulptuurile iseloomulik atika
kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli populaarne Prantsusmaal ning kuuldavasti oli kübara kõrgus võrdeline kandja seisusega. On andmeid, et selliste kübarate kõrgus oli kuni 120 cm. Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae
kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli populaarne Prantsusmaal ning kuuldavasti oli kübara kõrgus võrdeline kandja seisusega. On andmeid, et selliste kübarate kõrgus oli kuni 120 cm. Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae
annaabi.ee 
