1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus
Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks
natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi tähtsustas klassivõitluse asemel ette eraomani ja sotsiaalsete klasside rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks kaotamist, muutes kõik inimesed nii lugesid nad rahvuse reetureid, teisi majanduslikult kui sotsiaalselt rahvaid ning kommuniste. Hoolimata võrdseteks. Sellisest arusaamast ideloogiate erinevusest oli mõlema lähtudes ajasidki Venamaa riigi diktaatorite eesmärk aga üks- diktataatorid Lenin ja Stalin oma suurendada oma riigi mõjuvõimu poliitikat. maailmas. Majandus: Majandus suunatud Riik konfiskeeris talupoegadelt kogu sõjatööstusele ja teedeehitusele toodangu; NEP
Eesti ajaloos , Maahärrad vahetuvad. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. aasta lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid. Ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi. Viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi.1561. aasta juuni algul ajasidki rootslased poolakad Toompealt välja. Kohe seejärel alistusid Halju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad (4. juunil) ning Tallinna linn (6. juunil) Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim.Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid sama aasta novembris truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1561. aastal saabus hertsog Magnus suurema rahasumma ja 10 sõjalaevaga uuesti Kuressaarde.
vabaks. Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsime tugevamaid isandeid. 1560 saabusid Ordumeistri poolameelduse tõssi enamikku venemaa poolt vallutamata aladele poole garnisonid. Kuid paljudele sümpatiseerisid rohkem Taani ja Rootsi, Rootsi kuna loodeti paremaid kaubandustingimusi. 1561 ajasidki rootslased poolakad toompealt välja ning seejärel alistusid Harju-, Viru- ja järvamaa rüütelkonnad ja Tallinna linn Rootsi kuningale, Erik XIV le. Põhja- Eestis kehtestati Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aladel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale. Liivi ordu lakkas olemast! 1562 saabus hertsog Magnus Kuressaarde, lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja liigeti otseselt Taaniga.1561 lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu.
Piprakotid eriti rikkad inimesed, kuna nemad said vaevata vürtse. Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus, kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja
Liivimaa jagamine suurriikide vahel: Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid VanaLiivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. a lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustustesse Poola garnisonid, ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi, viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi 1561. a juuni algul ajasidki rootslased poolakad Toompealt välja ja kohe alistusid HarjuViru ja Järvamaa rüütelkonnad (4. juuni) ja Tallinna linn (6. juuni) ja vandusid truudust Rootsi kuningale Erik XIVle PõhjaEestis oli seega kehtestatud Rootsi võim samal aastal (28. november) ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile Liivi ordu lakkas olemast
annaabi.ee 
