1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias; 2) asutuse või isiku funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist; 3) dokumentide uurimispotentsiaalist; 4) dokumentides oleva teabe unikaalsusest ja autentsusest; 5) dokumentide olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; 12) dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või avaliku arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. 8. Millal toimub dokumentide hindamine? (1) Hindamine toimub:
Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv: 1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias; 2) asutuse või isiku funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist; 3) dokumentide uurimispotentsiaalist; 4) dokumentides oleva teabe unikaalsusest ja autentsusest; 5) dokumentide olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; 12) dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või avaliku arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. Avalik arhiiv võib üheliigiliste dokumentide kogumit hinnates säilitamiseks
Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. LOENG UURIMISSTRATEEGIAD Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegia kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille
alauurimisküsimus vastab kõik teised ära • Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegiad • Uurimisstrateegia – kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele • Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest – vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks: – Kvantitatiivne (quantitative research) – Kvalitatiivne (qualitative research) • Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist: – Läbilõikeuuringud (cross-sectional) – Longituud-uuringud ehk ajavõrdlus-uuringud • Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust – Juhtumiuuring (case study) – Võrdlevuuringud (comparative study) Uurimisstrateegiad – ajaraami järgi • Läbilõike-uuringud – kogume andmeid siin ja praegu, saame läbilõike ühest ajamomendist. – Nt. Eesti elanike hoiakud erakondade ja nende rolli osas praegu
annaabi.ee 
