1973 kirjutatakse Pariisis alla rahulepingule, peale seda toimub Vietnamis kommunismi pealetung, 2 osa ühendatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks USA kaotab ligi 56 000 meest surnutena ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest Vietnami sõda Kasutatud kirjandus Värä, E., Tannberg, T. Lähiajalugu II osa. Tallinn, 2004 http://www.slideshare.net/kauralasoo/vietnami-sda https://sites.google.com/site/mariakurisoo/oppe/ajalu gu/maailma-ajalugu-20-sajandil Vikipeedia Pildid Googlest
Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et nende teaduste eesmärgid, meetodid, ajalugu ja ka tulemused on ju kõik väga erinevad. Näiteks bioloogias ei ole olemas füüsika seadustega võrreldavat universaalset seadust. Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud
Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et nende teaduste eesmärgid, meetodid, ajalugu ja ka tulemused on ju kõik väga erinevad. Näiteks bioloogias ei ole olemas füüsika seadustega võrreldavat universaalset seadust. Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud
Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et nende teaduste eesmärgid, meetodid, ajalugu ja ka tulemused on ju kõik väga erinevad. Näiteks bioloogias ei ole olemas füüsika seadustega võrreldavat universaalset seadust. Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud