". Ainuke koht, kus avalik arvamine võis kuuldavale tulla, oli Pariisi parlament, mida kutsuti Prantsusmaal ülemkohtuks. Kõigil parlamendi liikmeteks olid nimetatud vaimulikust ja aadli seisusest isikud, kellel olid nimetatud vaimulikust ja aadli seisusest isikud, kellel oli õigus edasi pärandada ja isegi müüa oma ametit. 9 3.1 Talupojad Prantsuse talurahva seisukorra üle suure revolutsiooni eel on avaldatud mitmesuguseid arvamisi. Ühed ajalooteadlased on kirjeldanud Prantsuse talupoja elu revolutsiooni eel kõige tumedamaid värvides, tähendades, et see vähe lahku läinud looma elust. Teised tunnistavad talupoja seisukorra üle rikaste maakohtade, teised vaeste maakohtade järgi. Sel ajal oli suurem osa Prantsuse maapinnast, nimelt 2/3, eesõigustega seisuste omandis. Ülejäänud 1/3 oli talupoegade käsutuses. 10 Talupojad, kes elasid mõisnike maal, võlgnesid veelgi suuremais kohustusi. Neil oli
sajandi alguse ajaks. 1930. aastatel hingeloendite käiku toomine. Ajaloolased Juhan Vasar, Hans Kruus, Hain Rebane. 5.12. 14 Eesti käsitlemisest Nõukogude Venemaal 1920-1930. aastail. Haridussüsteem korraldati põhjalikult ümber kogu Venemaal ja teaduse tegemine nii institutsionaalses kui tegevuse mõttes. Institutsioonide lammutamine/ümbertegemine ja uute üksuste loomine. Paljud teadlased immigreerusid, osad kirjutati korstnasse. Paljud ühiskonna- ja ajalooteadlased Läände, kus hinnatud korüfeed. Vana ja Nõukogustamata Teaduste Akadeemia kõrvale sotsialistlik Akadeemia, mis pidi humanitaarteaduste osas pakkuma alternatiivi, kuhu koondati sobivamate vaadetega teadlased ja partei tegelased. Sama haridussüsteemis, vanade ülikoolide kõrvale uued kommunistlikud/sotsialistlikud ülikoolid, mis võtsid vastu väiksema haridustasemega õpilasi. Püüti vorpida kõrgema haridusega tegelasi partei aparaadi jaoks
eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse
Vene keeleteadlase F.P.Filini veendumuste järgi on nende algkoduks Dnepri ning Ida-Bugi jõgede vaheline piirkond. Akadeemik B.A.Rõbakov ühendas need teooriad ning laiendas slaavlaste algkodu territooriumi. B.A.Rõbakov seostas slaavi rahvaid varase tsinetskaaja kultuuriga8 (1450- 1200 eKr). Erinevaid hüpoteese slaavi rahva tekkeloost on pakkunud ka keeleteadlane O.N.Trubachev, vene ajalooteadlane A.G.Kuzmin, akadeemik V.I.Ziglov, ajaloo- ja keeleteadlane A.A. Sahmatov, ajalooteadlased S.M. Solovjov ja V.O.Kljuchevski ja teised ( 2004: 7-11). Tänapäevani puuduvad vene ajaloos ümberlükkamatult tõestatud slaavlastele matmispaigad keskmisest kiviajast (9000-5000 eKr) noorema pronksiajani (1000-500 eKr). Esimesed kindlad slaavlaste kalmed (Kesk-Podunavja ala) pärinevad alles eelrooma rauaajast (500 eKr- 50 pKr). Põhjalikuma pildi slaavlaste matmiskombestikust annavad Novgorodimaa aladel asuvad matmispaigad, mida dateeritakse aastatesse 6.-10. sajand. 10
annaabi.ee 
