detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat, meditsiini kui loodusteadusi, ja alles lõpus Waitzi juures 3 aasta ajalugu. Seejärel 10 aastat kooliõpetaja Kuramaal. Hiljem tegutses eraõpetajana (c 20 aastat). Uurijana on ajalukku jäänud keskaega puudutavate töödega
Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala. (Wikipedia) Koduloo ja suguvõsauurija Kalle Kesküla andmetel kuulus seltsi Tallinna osakonda (asukoht Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka, riigikogu liige Nigol Andresen, linnapea ja Tallinna Ajalooseltsi esimees Anton Uesson, kaitseminister August Kerem, Riigi Põlevkivitööstuse juhataja Märt Raud, piiskop Hugo Rahamägi, ajakirjanik Mihkel Aitsam, Riigi Statistika Keskbüroo juhataja A.Pullerits, Maapanga juhatuse esimees V.Johanson, metropoliit A.Paulus, kindral J.Roska, siseministeeriumi administratiivosakonna direktor E.Dolf ja abidirektor O.Angelus ning perekonnaseisuasjade osakonna juhataja T.Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste,
Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani. Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping nägi ette ka evakueeritud arhiivide tagastamise. Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures. Riiklikku arhiivikomisjoni juhtis Arno Rafael Cederberg (1885-1948), 1919-28 TÜ Eesti ja Põhjamaade ajaloo prof, 1920-28 Akadeemilise Ajalooseltsi esimees, 1935-48 Helsingi, Turu ülikooli prof. Teda hinnatakse kui esimese eesti rahvusliku ajaloolaste koolkonna isa juhtivad ajaloolased, sh Otto Liiv, Hans Kruus olid tema seminaristid jne. Arhiivikomisjoni töö tulemusel moodustati Eestisse kaks riiklikku arhiivi: Tartusse Eesti Riigi Keskarhiiv (ERKA) ajalooliste materjalide kogumiseks, säilitamiseks ja kasuta- miseks. Tallinnasse Riigiarhiiv (RA) mille ülesandeks oli riigiasutuste jooksvate
eelarve (a, ü) eelarve (a, ü) eelarve (a) eelarve (a, ü) eelarve ajalooseltsi aastapreemiad 8 000 8 000 0 0 0 0 8 000 4500.8 Muudele residentidele 50 000 50 000 0 0 0 0 50 000
annaabi.ee 
