Maastikuökoloogiline lähenemisviis: ·keskendub maastikukomponentide omavahelisele analüüsile Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·modelleerimine ·jm Kultuurilooline lähenemisviis: · püütakse rekonstrueerida minevike maastikke ning neid mingis vormis taastada · suuremat huvi pälvivad kultuuride "servaalad" ja piirkonnad kus AjaloolisKultuuriline situatsioon on palju ja pidevalt muutunud. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·(modelleerimine) ·arhiivimaterjalide uurimine ·kultuurikontsentraatide kindlakstegemine ·arheoloogilised meetodid ·maastiku hooldus ja kaitse Sotsiaal-majanduslik lähenemisviis inimene vs loodusmaastik
dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
selle vastu kuidas inimene on arenenud maailma eri piirkondades. Ja sealjuures ei tuntud huvi muidugi mitte inimbioloogia vastu, vaid selle vastu, millised on olnud eri rahvaste kombed, uskumused, kunsti ja käsitööoskused. Varane kultuurifilosoofia algab eeskätt saksa valgustusfilosoofigega Hegeli, Herderi jt-ga. Saksa filosoofiale oli omane üldistuste ja abstraktsioonide tegemine, kui räägiti kultuurist. Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit kultuuriline mitmekesisus ja teisalt teatav resistantsus allutatute kultuurimõjude vastu. (Vrdl tänapäeval!) Saksa filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) oli üks
annaabi.ee 
