Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesotsas sõjapealik, kes oli rahu ajal kohtumõistja *10 saj eKr Taavet rajas Iisraeli riigi(1004 eKr) Pealinn Taaveti linn = Jeruusalemm
-Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal? · Kuidas valitseti keisririigi ajal? · Ida- ja Lääne- provintside erinevused · Metsenus Metsenese nime järgi Kui vihkavad inimesed toetavad kultuuri (???) Rooma impeeriumi langemise põhjused: Talupoegade laastumine, kujuneb välja sunnimaisus, naturaalmajandus, barbarid lähevad rooma sõjaväkke
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H
tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina,
Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel Ülem- ja alam- Egiptuseks ning algas esimene vaheperiood. Pärast vana riigi lagunemist ühendati Egiptus ühtseks riigiks Teebast pärit valitsejad. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Esimene vaheperiood (2134 eKr 2040 eKr) Kuuenda dünastia järel tuli võimule rida nõrku valitsejaid. Nomarhid võitlesid suurema võimu eest. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Keskmine riik (2040 eKr 1640 eKr) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur
klibune rand ja rusukaldemetsad (Suuroja 2004). Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Põhja-Eesti klinti, kui sellega seotud loodusnähtusi (joad, rusukaldemetsad, jõeorud jms) tuleks väärtustada kui sellele piirkonnale iseloomulikku ning unikaalset looduspärandit. 2.3. Hinnang inimmõjule Kuna kogu maastikurajooni ulatuses on inimasustus üsna tihe, võib jälgi inimtegevuse mõjust pea kõikjal märgata. Sealjuures võib täheldada nii negatiivseid kui positiivseid näiteid. Ka erinevad ajalooetapid on alale oma jäljed jätnud, mis defineerivad tänast rannikumadaliku maastikku - ajalooliste kalurikülade kõrval võib muuhulgas leida tööstuslikku infrastruktuuri, stalinistlikku arhitektuuri ja nõukogude ajast pärinevat militaarpärandit. Nagu eelnevalt mainitud on kõik rannikumadalikku jäävad linnad ja suuremad asulad olulised tööstuspiirkonnad. Maa-ameti X-gis kaardirakendus annab hea ülevaate rannikumadaliku
osas, kujunes iseseisvuse ajal aga Pärnu mnt hoonestuse ja Suur-Ameerika tänava ja raudtee vahelistele heinamaadele terve uus valdavalt kivitrepikojaga korterelamutest koosnev asum Uus Maailm, mille nimi tulenes piirkonnas paiknevatest Suur-, Väike- ja Kesk-Ameerika tänavatest. 1.3.4.2 Kadriorg Kadriorg on Tallinna puitrajoonidest eripalgelisim. Ühelt poolt tingib tema väärikas ajalugu arvukate kihistuste olemasolu, teisalt on aga läbitud ajalooetapid suurejoonelisemad kui üheski teises puitasumis. Kuigi Kadriorus leidub vähesel määral ka kivihoonestust, on selle peamiseks tunnusmärgiks siiski puitarhitektuur. Kadrioru algust võib lugeda 17. sajandi keskpaigast, kui uute muldkindlustuste rajamine Tallinna keskaegse linnasüdame ümber tingis vajaduse kompenseerida kindlustuste alla jäänud aedade ja suvemajade omanike kahjud. Täna Kadrioruna tuntud ala oli siis