Oma mälestusteraamatus kirjeldab Mait Metsanurk linna kui hiigelsuurt liikumist, mis tema esialgu segadusse ajas. Linnakoolis tutvus tulevane kirjanik mitmesuguse kirjandusega. Ta õppis ära ka viiulimängu, mis talle mõningast elatist andis. Kirjandisliku tegevusega alustas Eduard Hubel käesoleva sajandi esimestel aastatel. Esialgu olid need katsetused ja realistlikud kirjeldused linna-agulist, mis olid täis viletsust. Kirjutamisega tegeles ta õpetajatöö ja töö kõrvalt mitmetes ajalehetoimetustes. Mitut puhku oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu esimees. Tema looming on mitmetahuline: siin leidub proosat, romaane, ajaloolisi romaane, näidendeid, novelle, artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele. Teda tuntakse ka kui kriitikut ja tõlkijat. Oma kodukohta külastas ta harva, kuid mitmetes romaanides ja eriti mälestusteraamatus "Tee algul" kirjeldab ta Metsnukat, aga ka pisut kaugemat ümbrust sageli Kooliõpilased teavad Mait Metsanurka tema ajaloolise romaani "Ümera jõel" järgi
Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis Tegutses Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes ja vabakirjanikuna Aastatel 19351940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja Adsoni läbimurre eesti kirjanduses Adson tutvustas eesti kirjandusele võrumurdelisi luuletusi Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal Adsonist sai eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekoguda Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu
R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldiselt üsna kesine. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis ta omandada ka keskhariduse. Juhan töötas paljudes tolleaegsetes ajalehetoimetustes. Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule. Paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli kirjanikul vastu panna nii füüsiliste haiguste (kopsu- tiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud
Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907.
Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka 8
annaabi.ee 
