-kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt
*teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima *propaganda - poliitilise sisuga, �lesandeks m�jutada 6. Uudisek�nnise p�hikriteeriumid *v�rskus *emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded
· Tähti j, k, w, y ei ole keelele algupäraselt omased ning neid kasutatakse võõrapärastes sõnades · Y täht on tavaliselt asendatud i-ga, j x-ga või ll-ga nt xove ning soovitatakse eelistada omasõna mozo · Gh, mida kasutatakse ainult suulises keeles ning mis hääldub nagu sissehingatud h täht inglise keeles seda nim gheadaks · Passiivi kasutatakse vähe va juriidilised, teadus ja ajakirjandustekstid · Eksisteerib topelteitus no...nada Erinevad liikumised: Reintegracionismo Peavad galeegi keelt üheks portugali keele variandiks, on lingvistiline disüsteem, mida nimetatakse galeegi- lusitaania-afrikaani-brasiilia süsteemiks, mis on maailmas tuntud kui portugali keel. Disüsteem sellepärast, et niipalju kui räägitakse hispaania keele eri dialekte ona ka portugali keelel eri dialektid, millest üks on galeegi keel
1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ?likooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia v?lisliige ?piku nime kannab v?ikeplaneet 2099 ?pik Kirjas?na Eestikeelsed tr?kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled.Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr? hmadele. Ajakirjandustekstid olid v?ga erinevad, sest olid kindla lugejaskonna maitse ja huvide rahuldamiseks. Eestis oli esikohal realistlik roman.Tuntumad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August M?lk.Ilmusid populaarsed Hugo Raudsepa rahvalikud kom??diad(n? iteks ,,Mikum?rdi'' , ,,Vedelvorst'').Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus, kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all. Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938
võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja kodanike suhtlemine. Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979
intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. minevikku; poolitab sõnu (õpitud Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, reeglite piires); kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, kasutab õpitud keelendeid veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, nii kõnes kui kirjas e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi vastavalt suhtlemise allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu). eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine oma tekstis õpitud (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, ortograafiareegleid;
annaabi.ee 
