Need on kirjutatud lähtudes üldtuntud ja uuritud faktidest, kuid olulisimaks on enda seisukoha kajastamine. Esseelaadsed arvamused on intervjuude ja kirjeldavate lugudega võrreldes formaadilt lühemad ning ei ole tavaliselt eraldi alalõikudeks jagatud. Tüüpiliseks näiteks esseest on Georg Kirsbergi numbris 3/2011 ilmunud arvamuslugu ,,Rahavale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused". Lugude vormi valik on loogiline ja ajakirjanduslikule stiilile tüüpiline. Üldiseks tendentsiks on, et autor suhtleb lugejaga emotsionaalselt. Artiklites tulevad selgelt ilmsiks autori hoiakud ja seisukohad. Emotsionaalsust lisab ka see, et paljud üldisemad lood seob autor oma isikliku kogemusega. Ajakiri Kultuur ja Elu ilmub A4 formaadis. Ajakirja keskmine maht on 80 lehekülge. Artikleid ilmub erinevates formaatides. Kultuuri ja Elu toimetaja veerg ilmub tavaliselt kaane siseküljel ja on mahult umbes poole A4 pikkune.
ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat 8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa
käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli üldine emakeelne haridus talurahvale ning ta taunis kõiki saksastamise kavatsusi. Masingu kirjatöid iseloomustas hea ja piltlik sõnastamisoskus ning korralik eesti keel. Masingu nädalalehes ilmus ka esimene illustratsioon eesti ajakirjanduse ajaloos, ja sellegi autoriks oli ta ise. Masingu ajaleht oli selle ajajärgu tippsaavutuseks nii tema enese loomingus kui ka rahvuslikus proosas. See pani aluse ajakirjanduslikule traditsioonile Eestis, kuigi pärast selle seismajäämist järgnes pikem periood, mil eestikeelseid lehti katsetest hoolimata ei õnnestunud avaldama hakata. Rahval puudus veel ka lehelugemise kogemus, kuid Masingu nädalalehe kokkuköidetud mahukaid aastakäike loeti veel aastaid hiljem kui rahvaraamatut. Johann Heinrich Rosenplänter ja tema ,,Beiträge" Tolle aja kohta täiesti erakordne oli see pikemat aega ilmunud perioodiline teaduslik
oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe. Andis välja Maarahva nädalalehte. Nädalaleht oli mahult ja sisult teistest sarnastest ajalehtedest üle. Sisaldas nõuandeid, ilukirjandust, kaastööd, kirjutised jm. 1818 pühapäeva vahelugemised (ajakiri). Pani aluse Eesti ajakirjanduslikule perioodile. Andis välja ka muud eesti keelset kirjandust: kalender, paar aabitsat. Mitte aga kõik pastorid ja aadlikud polnud tema tegevusega nõus. Ajalehte andis ta välja vaid mõned aastad. Üks mõjukaid toetajaid oli Liivimaa superintendent. · Rosenplänter 1792-1876. pastor Pärnu linnas. Ajakiri Beiträge välja andmine. Tegemist oli teadusliku ajakirjaga, mis ilmus regulaarselt paarikümne aasta jooksul
annaabi.ee 
