Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes käsutamise kuupäev, nt (20. 01. 2001). Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje: Autor. Artikli pealkiri. - Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta ja leheküljed. Kogumiku nime ette võib lisada lühendi Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees) ja venekeelsel lühendi B KH:, Ajakirjaartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number ja leheküljed. Need põhiosad eraldatakse teineteisest kas mõttekriipsuga, topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas, vt näited [2, 6, 11, 12]. Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate lehtede puhul ka leheküljed. numbriline viitamine: 1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees, 1904,16.09. 2
Näide: Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass. Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko. Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express. 3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes Ajakirjaartikli kasutamiselesitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli lehekülje- numbrid. Näide: Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40. Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg. Näide:
11 Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. (2001). Toim. A. Sturgis. Tallinn: Varrak. Vahel näidatakse autori positsioonil koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Sturgis, A. (Toim.). (2001). Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. Tallinn: Varrak. Ajakirjaartikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ajakirja number ja leheküljed, millel kogu artikkel asub. Heinla, E. (2004). Unustatud loovus. Haridus nr 9, lk 812. Ajaleheartikli kirje Autor. Ilmumisaeg (aasta, päev. kuu). Pealkiri. Ajalehe nimetus. (mahukate lehtede puhul antakse ka lehekülg/leheküljed) Sillaots, Ü. (2008, 11. apr). Kus on kunsti ja elu piirid? Õpetajate Leht. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617.
taja või toimetaja. Kui väljaandeaasta puudub, asendatakse see lühendiga ia (ilma aastata). 8 Näide: Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda. Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus. AS Pakett trükikoda. Ajakirjaartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakir- ja number tema olemasolul ja kasutatud leheküljed. Näide: Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid. Haridus, nr 5, lk 24-26. Ajaleheartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri ning ajalehe nimetuse järel kuupäev, kuu, aasta. Kui ajaleht koosneb osadest, siis ka osa number; kui kasutatakse ajalehe lisa, siis ka lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10
annaabi.ee 
