Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli näidendi hästi lavale toonud. Näidendi põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond mõtlema
K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ). Tavaruumis K: Hyperruumis K`: Aeg:
K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. 17 Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ).
K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. 17 Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K – M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ).
annaabi.ee 
