) ,,ideede" olemasolu. Viiendaks- Platoni ,,ideede" teoorias omasid suurt tähtsust,arvatavasti eriti teaduse mõistete uurimisel-suhete ,,ideed".Nii tõestas Platon,et võrdsuse määratlus või hinnang eeldab ,,võrdsuse omaette" olemasolu,s.t. võrdsuse ,,idee" olemasolu,mis pole tunnetatav meeltega,vaid mõistusega. Idee mõistesse koondub Platonil see,mis teeb ,,ideest": 1)asjade olemise,omaduste ja suhete põhjuse(aitia) või allika; 2)näidise(paradeigma),mida demiurg asjade maailma loomisel silmas peab; 3)eesmärgi(telos),mille kui kõrgema hüve poole kõik eksisteeriv püüdleb. Nimetatud tähenduses pole Platoni ideede mite olemine ise,vaid olemisele vastav olemise mõiste,kavatsus,juhtprintssip,mõte jms. Platonil endal seisid esiplaanil sõna ,,idee"(eespool antud mõttes) ontoloogiline ja teleoloogiline tähendus.Ent kuna Platoni veendumuse järgi-olemise liikide erinevusele
taga, Hekale annab peavarju. Ilus olustikuline kirjeldus tädikesest, kes hoolitseb kartmatu kangelase eest. Kui Theseus on härja kätte saanud, läheb vanale naisele sellest rääkima, kuid naine on surnud. Th korraldab naise auks väärikad pidustused. Sügav lugu kodusoojus, ligimese armastus. Võitleb banaalsuse vastu, detailide hoolikas viimistlus. Hiilgav värsimeister, vaimukas ja leidlik jutustaja, tark. Tähtsaim teos ,,Aitia"kgu jutustavaid eleegiaid 4 raamatus, mis sisaldas peamiselt muistendeid mitmesuguste pühade, kommete, nimetuste tekkimise, linnade ja pühamute rajamise kohta. Veel kirj ,,Berenike juuksekiharast". Theokritos 300-260 eKr on karjaselaulu looja (bukoolilise luule looja). Hakkab esimesena kujutama karjuseid lihtsate inimestena, kes elavad muinasjutulise looduse rüpes. Arusaam romantilise luuletaja elust, väljaspool argielu probleeme. Suudab maalida kõike pildikestena
pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost jäljendavad ka mitmed keskaja ladina kangelaseeposed. 52.Mis on retoorika, kuidas on see seotud demokraatiaga (kõnevabadus)? Milliseid uusaja alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine (Periklese matusekõne Thukydidesel)?
lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega biblion ison t megal kak `suur raamat on sama, mis suur pahe') Tekstid on õpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile,