Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus):
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb?
nooruk peab uuesti liigutuste koordinatsiooni õppima. See võib kaasa tuua kohmakust. Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lõplik väljakujunemine, mis peegeldub ka psüühikas ning isiksuse arengus. (Tankler, M. 30, 31) Kognitiivne areng Eluliselt vajalik on pidevalt olla kursis sellega, mis toimub meie sees ja ümber. Laps võtab seda informatsiooni vastu meeleelundite- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- kaudu. Esmalt jõuab see lapseni aistingutena, millega edasi tegeleb juba taju ning siis on kaasa haaratud ka juba mälu. Mõtlemine on aga juba vahendatud info, sest inimene töötleb taju abil kogutud teavet ning süstematiseerib seda. (Tankler, M. 32) Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks võime lugeda taju ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm?
2.4 Hüpnoos Hüpnoosi kasutatakse sageli ka sõltuvustest vabanemiseks, sealhulgas suitsetamisest loobumiseks. Ühe-kahe hüpnoosiseansiga see siiski ei toimu: kõigepealt on vaja välja selgitada sõltuvuse sügavamad põhjused. Hüpnoteraapias kasutatakse transiseisundit mõtete vaigistamiseks, et alateadvuse sõnumid saaksid teadvusse kerkida. Samal ajal on klient teadlik kõigest, mis temaga toimub, ja tal säilib kontroll olukorra üle, aitab mõista alateadvusest piltide või aistingutena kerkivaid sõnumeid ja neid siduda tema praeguse olukorraga. (Lobjakas, 2015) Kuigi on võimalik, et hüpnoos võib aidata suitsetamisest loobuda, siis puuduvad piisavad tõendid, et selles kindel olla. (Barnes, Dong, McRobbie, Walker, & Mehta, 2010) 15 2.5 Nõelravi / laserteraapia Laserteraapia on meetod aitamaks inimesi, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Madala sagedusega laserkiirtega mõjutatakse sarnaselt nõelravile akupunktuuripunkte
annaabi.ee 
