Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist küünalt, nagu kunagises Iisraeli templis. Kontsert algas täiendõppe esimese rühma esitustega, kes on kellamängu õppinud 5 aastat. Esimene lugu oli L.H. Redner´i ,,Oh, Petlemm, väike linnake." Sellele järgnes vene rahvaviis ,,Aisakellad" ja H. Simeone ,,Väike trummipoiss." Nende lugudega oli täiendõppe esimese rühma esitus lõppenud. Kuulates esimese rühma esitusi, läks meel rõõmsamaks. Juba ammu ei olnud kellamängu kuulnud. Kõik lood olid pikkuse poolest suhteliselt lühikesed. Esimest lugu alustati ühe inimese soolomänguga. Poole loo peal tulid teised juurde. Teine lugu oli üleni rõõmust pakatav. Kolmas lugu oli eriti meeliköitev, kuna see oli nii tuttav, et oleks tahtnud kasvõi kaasa laulda
ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees. Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda
piparkook ja süldipott? Vares: Pähklid oravate tares, kooke üldse ei söö vares. Laps: Ei söö kooke? Küll on nali Kus su näärivorst ja kali? Vares: Kaljaks vesi allikas, vorstiks kapsajuurikas. Laps: Kui sa, vares, pühi pead, kas ka näärilaulu tead? Vares: Kelle laul veel vahvam saaks Minu laul käib -- kraaks ja kraaks! Nääritaadi ootel Sõitsid saanid, sõitsid reed mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisal näärikellad hellad. Ootas Ats ja ootas Mall, oot'sid kaua akna all, aga nääritaat ei tule -- küll on kole, küll on kole! Küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik, enam oodata ei jõua -- kus on nääritaat nii kaua? Juba taevas paistab kuu. Teises toas nääripuu, aga küünlad süütamata, sest et taat veel tulemata... Äkki õue sõitsid reed mööda valget talveteed, helisesid kellad hellad, nääritaadi aisakellad.
annaabi.ee 
