iga inimene, kes tegi kingi, peab välja mõtlema luulelises vormis lause, mis on ka soov kingi saajale. Seetõttu mõeldakse soovid juba tükk aega ette. Iga kingi saaja peab pärast ette lugema kõik, mis talle sooviti. Jõulusoovide ettelugemine on enamasti meeleolukas ja lõbus. See aasta soovis tädi mulle näiteks, et: ,,Oleks vahuveini vanniga, piparkooke panniga, verivorste krõbedaid ja palju päevi toredaid!`` ja vanaema, et : ,,Tulgu jõulud lumeteega, ehtsa Eesti talureega. Kostku aisakella kaja, nagu vanal Eesti ajal. ´´ Kingituste väljajagamise järel on lastele mõeldud konkursid ja mängud. Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui
poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes - Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud
Marcs Palju aastaid läinud mööda sellest a'ast, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku, nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Refr. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt nüüd vaid möödund ajast mälestus :,: on see. :,: 24 Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, sõidust mõnusasti habe härmas tal. Refr. Uhke postipoiss sõitis ... Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tall' kaasa tuua võis. Refr. Uhke postipoiss sõitis ... Postijaam ja külakõrts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, peeti külmarohust lugu.
Refrään on eriti omane laulutekstidele. Näiteks: Postipoiss Palju aastaid möödunud on sellest aa'st, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõigil kirju tõi postipoiss kaugelt nüüd vaid möödund aja mälestus on see. Talvel lumi tuiskas, tormas maantee peal. Juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, uinus mõnusasti, habe härmas tal. Uhke postipoiss ... (John Pori.) regivärsiline rahvalaul rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside rühmitumine mõtteriimi alusel parallelismi rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi
annaabi.ee 
